Lokaalküte

Lokaalküte, kus soojusallikas (nt. katel, katlamaja) kuulub soojuse tarbijatele, kes peavad muretsema kütuse, korraldama soojuse tootmise ja köetava objektide vahele jaotamise. Kohtküte, kus igat ruumi või isegi ruumiosa kütab eraldi soojusallikas.

Väiksemates kortermajades ja eramutes kasutatavad hoonekesksed küttesüsteemid:

1. elektriküte,

2. ahjud, pliidid, kaminad,

3. keskküte (katel või katlamaja),

4. soojuspumbad.

5. päikeseküte.

Elektriküte

Elekterküttes muudetakse elektrienergia elektriküttekehades soojaenergiaks. Erinevate takistite tüüpide ja soojendite lahenduste abil saadakse mitmesugused soojendid ja küttelahendused. Elektri hind on erinev ööpäeva ja isegi aastaaegade lõikes. Kui soe juhitakse otse ruumide kütteks, on tegemist otsese elektriküttega. Soojasalvestusega elektrikütte korral salvestatakse odavamast öisest elektrist saadud soe esmalt vette või tahkesse soojasalvestisse, kust seda võetakse küttevajaduse katmiseks.

 

Otsene elektriküte tarbib elektrienergiat vastavalt soojavajadusele. Süsteemi eeliseks on hõlbus ja kiire reguleeritavus. Otsesed elektriküttekehad:

  • elektriradiaatorid,
  • elektrikonvektorid,
  • elektripuhurid,
  • seina -ja lae kütteelemendid,
  • renni- ja torusoojenduskaablid,
  • soojuskiirgurid,
  • saunakerised,
  • soojuspumbad, elektripliidid,
  • grillid,
  • mikrolaineahjud.

 

Salvestavas elektriküttes taodeldakse kasu öise elektrihinna odavuse tõttu. Sooja saab salvestada hoone tarindites, tahkes materjalis (tahked soojasalvestid) või vees (vesisoojasalvestid). Salvestatud soojakogus ei katta tippkoormuse ajal vajaminevat soojaenergiat, selle jaoks kasutatakse päevast elektrit või mõnda muud energiaallikat.

 

Salvestatavad elektriküttekehad:

  • põrandaküte,
  • keskkütte akumulatsioonipaak

Põrandaküte

Põrandaküte (vt. joonis nr.27 Põrandakütte kaabli kasutamine betoonpõrandas) on levinum viis elektrienergia sooja salvestamiseks. See tehakse umbes 10cm paksusesse betoonikihti 5 cm sügavusele asetatud küttekaablitega, mille kaugus üksteisest on 15...25cm. Põranda betooni paigutatud küttekaablist tekkiv soe kandub betooni kaudu ruumi.

 

 

 

Joonis nr.27 Põrandakütte kaabli kasutamine betoonpõrandas [4]

 

Joonis nr.26 Ruumi elektriküttesüsteem ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

 

Joonisel nr.26 Ruumi elektriküttesüsteem, kujutab küttekaablite asetust põranda aluskihtides. Samuti ruumi põrandakütet on täiendatud kiiremini reguleeritava radiaatorküttega.

 

Salvestav veeringlusega elekterküte

Salvestava veeringlusega elektrikütte puhul salvestatakse soe vees. Vee soojamahtuvus on hea ja see on saastevaba, ning seda võib kasutada küttesüsteemides. Osaliselt salvestav elektriküte põhineb vesisalvestil, milles sooja toodetakse suhteliselt lühikesel ajavahemikul elektriliste takistuselementidegan (vt.joonis nr.26 Tark akumulatsioonipaak) või elektrikatlaga (vt.joonis nr.27 Elektrikatel).

 

 

 

Joonis nr.27 Tark akumulatsioonipaak [5]

Vaata lisaks:Euronom Nurgakivi saates - Tark akumulatsioonipaak

 

 

Joonis nr.28 Elektrikatel ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

 

Ahjud, pliidid, kaminad

 

Võrreldes teiste küttesüsteemidega on neid odav ehitada ja ülal pidada, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Ei saa automatiseerida, kütmisel ja jahtumisel kõigub temperatuur palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, suuremate pindade puhul tuleks lisaks kütta elektriga või panna ventilaatorid sooja õhku ruumides jaotama (vt. joonis nr.28 Õhkküte kaminaga ja joonis nr.29 Otse sooja eraldusega kamin)

 

Joonis nr.29 Õhkküte kaminaga [6]

Joonis nr.30 Otse sooja eraldusega kamin [7]

VAATA LISAKS: Sisustusweb, Ahi

 

 

Keskküte

Selle küttel eelisteks on keskmised ehituskulud ning kerge automatiseerimine (vt. joonis nr.31 Keskküttesüsteem). Saab kasutada erinevad vesiküttekehasid, näiteks vesipõrandaküte, radiaatorid või õhkkütteseadmeid. Keskkütet süsteemis saab soojust salvestada, kui lisada keskküttevõrku akumulatsioonipaak. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik (gaas, kütteõli ja tahkedkütused).

 

 

Joonis nr.31 Keskküttesüsteem [8]

Soojuspumbad

Soojuspumbad kasutavad soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbad ammutavad soojaenergiat välisõhust, veekogudest ja maapinnast.Küttesüsteemi on lihtne automatiseerida. Soojuspumpasid kasutatakse külmkappides sisuliselt igas majapidamises. Soojuspump töötab sarnaselt nagu külmik, ainult "tagurpidi". Külmik eraldab selle sees asuvast toidust soojuse ja juhib selle välja tagaseina kaudu, soojuspump aga võtab sooja väljapoolt hoonet ja transpordib hoonesse.

 

Soojuspumbad võib jagada viide klassi:

1. maasoojuspump ammutab kütteenergiat maapõuest pinnasekollektori või pinnasesondi abil;

2. ventilatsioonisoojuspump ammutab kütteenergiat ventileeritava õhu jääksoojusest;

3. kombineeritud ventilatsiooni maasoojuspumbas ventileeritavat õhku kasutatakse soojuspumbasüsteemis lisasoojusallikana, kus ventileeritavat kasutatud õhku jahutatakse enne elamust eemaldamist;

4. õhk-õhk-soojuspump ammutab kütteenergiat välisõhu siseõhu kütmiseks;

5. õhk-vesi-soojuspump ammutab kütteenergiat välisõhust soojendades sellega tarbevett ja küttesüsteemi (vt. joonis nr.31 Õhk-vesi-soojuspump).

 

Joonis nr.32 Õhk-vesi-soojuspump [9]

 

Päikeseküte

Päikeseküttesüsteem (vt. joonis nr.33 Päikeseküte), sarnaselt soojupumpadele, ammutab päikeseenergiat kollektori abil. Kollektori torudes ei ringle vesi, vaid soojakandevedelik, mille keemistemperatuur on kõrgem ja külmumistemperatuur vee omast palju madalam. Eestis saab päikesekollektoritega sooja tarbevett toota edukalt veebruari keskpaigast oktoobri alguseni. Tarbeveest üle jääv soojus on võimalik suunata küttesüsteemi (vt. joonis nr.34 Päikesekütte süsteem). Lihtne automatiseerida ja kombineerida teiste küttesüsteemidega.

VAATA LISAKS: Covertech: päikeseküte aastaringseks soojaabiks (Kodusaade, 21.05.2011)

LOE LISAKS: Artikell "Päikeseküte"

 

Joonis nr.33 Päikeseküte [10]
Joonis nr.34 Päikesekütte süsteem [11]

 

« Eelmine | Järgmine »