Kütte- ja jahutusesüsteemide juhtimine

Hoonete energiatarbest üle 70% kulub hoone kütmisele. Ülejäänu kulub valgustitele, vee soojendamisele ja erinevatele elektriseadmetele. Hoone küttesüsteemide projekteerimisel tuleb rõhku panna ka teistele tehnosüsteemidele, näiteks ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid, mis aitavad parandada hoone energiatarbivust. Hoone tehnosüsteemid moodustavad ühe terviku ning töötama automatiseerimisel peaks kooskõlas üksteisega.

Hooneautomaatikas kütte- ja jahutussüsteemide juhtimine põhineb tänapäeval:

  • ressursside säästlik kasutamine,
  • mugavuse tagamises.

Küttesüsteemi valimisel ja projekteerimisel on vaja kindlasti teha erinevate küttesüsteemide võrdlemine ja nende effektiivsuse võrdlemine lähtudes kütte liigist. See määrab kõige paremini ära antud küttesüsteemi keskonnamõjud, küttesüsteemi ehitamiseks vajalikud investeeringud, hoone kütmisel tehtavad kulutused, hoolduskulud ja ka mugavuse.

Küttesüsteeme võib liigitada järgmiselt:

a)Energiaallika ehk kütteliigi järgi:

kohalikul kütusel baseeruv küte (puit, turvas, hakkepuit),

vedelkütusel baseeruv küte,

kivisöel baseeruv küte,

gaasiküte,

elektriküte,

taastuvenergiaallikal baseeruv küte (päike).

b) Soojusallika paiknemise järgi:

kaugküte,

hoonekeskne (lokaalne keskküte),

ruumikeskne (ahiküte, elektriküte).

c) Küttesüsteemi energiakandja järgi:

vesi,

elekter,

aur,

õhk.

d) Kasutusviisi järgi:

pidev,

perioodiline,

ajutine.

e) Ruumide soojuse ülekandmise viisi järgi:

kiirguslik,

konvektiivne.

f) Küttekehade järgi:

radiaatorküte,

konvektorküte,

põrandaküte,

ahiküte.

Kütuseid jaotatakse nende oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks, päritolu ja tekke alusel aga fossiil- ja taastuvateks kütusteks. Fossiilkütuste hulka kuuluvad põlevkivi, kõik kivisöeliigid, nafta, maagaas ja teised mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevad põlevmaavarad. Taastuvate kütuste hulka kuuluvad fotosünteesi teel moodustunud biomassipõhised kütused, mida kasutatakse loodusliku taastuvuse piirides.

Sõltuvalt kasutatavast kütuse liigist valitakse hoonestesse kütteseadmed. Küttesüsteemide automaatjuhtimine vastavalt küttegraafikule toimub kõigil sarnaselt. Erinevus seisneb kütteseadmete mehhaniseerimine vastavalt kasutatavale kütteliigile.

Hoonete kütte- ja jahutamissüsteemi keerukust projekteerimisel ja automatiseerimisel tõstab erinevate seadmete omavaheline liitmine üheks süsteemiks. Näiteks joonisel nr.26 „Väiksemates kortermajades ja eramutes kasutatavad küttesüsteemid" on esitatud päikesekütte, tuulegeneraatori, maakütte ja katla ühendamine üheks küttessüsteemiks.

Joonis nr.26 Väiksemates kortermajades ja eramutes kasutatavad küttesüsteemid [3]

Küttesüsteemi automatiseerimises kasutatakse kohalolekuandureid või kellaajalisi režiime, mis aitavad optimeerida kulusid. Kasutatakse süsteemides temperatuuriandureid, mis on ühenduses kütte juhtimiskeskuse soojussõlmega. Väga palju mõjutab kütmist inimestest, koduseadmetest ning päikese kiirgava vabasoojuse efektiivne ärakasutamine. See eeldab korrektselt töötavat kütte reguleerimissüsteemi, mis aitab vähendab hoone netokütteenergia kulu. Näiteks võib korteri küttesüsteemi ideaalsel kütte vajaduse põhisele reguleerimisele võrreldes ainult välistemperatuuri arvestamisega küttenergia kulu vähendada kuni 30%.