Kaugküte

Kaugküttes soojuse tootmist ja jaotamist korraldab eraldi juridiiline isik, kes müüb soojusvõrgu kaudu soojust kas teistele juriidilistele isikutele või eratarbijatele.Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus suuri hooneid ja linnajagusid köetakse samast küttekeskusest. See pakub individuaalküttega võrreldes nii mugavust kui eeliseid. Eelisteks võib pidada, et soojakeskuste suured katlad toodavad sooja suurema kasuteguriga kui väikeelamute katlad ning neid on paremini võimalik varustada puhastus-, reguleerimis- ja kontrollseadmetega.

Kaugküttejaamad toodavad nii sooja kui elektrit (vt. joonis nr. 35 Elektri tootmises vabaneva jääksooja kasutamine kaugkütteks). Kaugküttesooja saadakse eletri tootmisel kondenseeritava veeauru jääksoojana. Ainult elektrit tootvas jõujaamas juhitakse kondensaadi jahutamisest saadav soe kas veekogusse või gradiiri (vt. foto nr.2 Iru elektrijaama gradiir) kaudu õhku.

 

Joonis nr. 35 Elektri tootmises vabaneva jääksooja kasutamine kaugkütteks ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]


Foto nr.2 Iru elektrijaama gradiir [13]

 

Kortermajade kaugkütte soojasõlmed

 

Kaugküttevesi juhitakse mööda maa-aluseid torustikke hoone soojasõlme, hoone oma küttesüsteemis kaugküttevesi ei ringle. Kaugküttetarbijad ühendatakse kaugküttega soojavahetite abil ehk nn sõltumatu ühenduse põhimõttel. Soojasõlm (vt. joonis nr.36 Hoone kaugkütte soojasõlm) on mõõtekeskusest, tarbevee- ja küttevõrguseadmetest ning paisupaagist komplekteeritud seadmete kogum, mis koosneb soojavahetitest, primaarsetest ja võimalikult ka sekundaarsetest reguleerseadmetest, pumpadest, ventiilidest ja neid ühendavadest torudest.

 

 

Joonis nr.36 Hoone kaugkütte soojasõlm ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

 

 

« Eelmine | Järgmine »