Protsesside juhtimise eesmärgiks hooneautomaatikas on:

• hoone tehnosüsteemid töötaksid häireteta,
• sisekliima püsiks soovitud tasemel,
• hoone energiatarve jääks etteantud piiridesse.

Personali- ja energiakulutuste tõustes püütakse tõhustada kinnistutoiminguid automatiseerimise teel. Automatiseerimine haarab kõiki regulaarselt toimivaid valve-, kontrolli-, juhtimis- ja registreerimisfunktsioone.

Hooneautomaatika süsteemide energiakulutuste kokkuhoiuks ja selle hooldus- ja remonditööde eesmärgiks on:

• tehniliste ja funktsionaalsete riskide vältimine,
• hoone tehnosüsteemide häireteta töö,
• normaalse olukorra säilitamine,
• hooldus töötajate efektiivsem kasutamine,
• tehnosüsteemide hooldus- ja korrashoiumeetmete tõhustamine,
• ohutuse tagamine,
• energiakasutuse optimeerimine,
• statistilistekulutuste arvestamiseks,
• töötajate tööaja registeerimine.

Süsteemide projekteerimisel tuleks tähele panna, et kõigi funktsionaalsete hoonetesüsteemide liitmine ühte, ei ole kasulik, kuna ühe süsteemivea või rikke korral häirub ka süsteemi kõigi teiste funktsioonide täitmine.

 

 

Hooneautomaatika struktuur

Hooneautomaatika koosneb järgmistest tasemetest (vt. joonis nr.22 „Hooneautomaatika struktuur" ):

• valvepulditase - PC, modem, teateprinter, UPS;
• allkeskustase - PLC-d ehk programmeeritavad tööstuslikud kontrollerid;
• kohtseadmed : andurid, lülitid, täiturid ja häireseadmed

Valvepult ja allkeskused ühendatakse omavahel sidekanalite abil. Info edastatakse digitaalselt läbi kahesuunalise kaabelühenduse, kus info liigub järjestikku mööda üht või kaht sideliini. Automaatikasüsteemide projekteerimisel ja väljaehitamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada mõõteseadmeid ja siduda neid süsteemiga, nii näiteks ühildatakse kohalolekuandurid valve- , kütte- ja valgustussüsteemidega.

Reguleerimis- ja valvefunktsioonide täitmine toimub enamikus süsteemides allkeskkuse tasemel. Nendeks funktsioonide näiteks võib tuua häire- ja mõõtmisvalve, lukustused, aeglülitused, energiatarbimise optimeerimise. Süsteemi projekteerimisel ja seadistamisel lähtutakse valvepuldi puudumisel või selle rikkiminekul protsessi jätkumist.

Hooneautomaatika keerukus hoonetüüpide järgi:

• eramu ja ridaelamu,
• kortermaja,
• bürohooned,

4. tööstus ja laohooned,

5. ühiskondlikud hooned: kino, teater, sprdihall, jaamahoone,

6. eriotstarbelised hooned :elektrijaamad, haiglad, hotellid.

Eramud on üldiselt ühe kuni kahe valdaja kasutuses olev ühe kuni kolme korruseline hoone, üldpinnaga kuni 500 m²

, süsteemid on põhiliselt autonoomsed.

 

Ridaelamu erineb eramust selle poolest, et koosneb reast elamuplokkidest, üldpind võib olla tuhandeid m², süsteemid võivad olla osaliselt ka tsentraliseeritud.

Kortermaja on mitmekorruseline hoone, mille automaatikasüsteemid on sageli tsentraliseeritud, energiahalduse , turva, jms süsteemid on autonoomsed

Bürohoone on enamasti ühtse halduse all olev korrusmaja, mille enamik süsteeme on tsentraliseeritud. Hoone eripäraks saab lugeda, et ruume kasutatakse põhiliselt tööajal; läbipääsusüsteemidele on pööratud suur osatähtsus; hooneautomaatika on tsentraliseeritud; evakuatsiooni- ja valvesüsteemid on keerukad; peab olema tõhus ventilatsioon; liftidel on suur koormus.

Ühiskondlik hoone onsuurte ruumide ja suure inimeste arvuga hoone, näiteks kinod, spordihallid, teatrid, jaamahooned, suured kaubamajad, jne. On pööratud tähelepanu ohutus-, evakuatsiooni-, sprinkler-, ja suitsuärastussüsteemidele. Samuti sisaldab endas keerukaid info, -helindus -ja lavasüsteeme.

 

Tööstushooned on tootmiseks, ladutamiseks või muud liiki erilaadse otstarbega hoone (tehased, elektrijaamad, laborotooriumid, laod, jne). Omab tsentraliseeritud automaatikasüsteeme, on eraldiseisev "tööstusautomaatikas". Hooned omavad keerukaid läbipääsu- ja videovalvesüsteeme.

 

 

Hooneautomaatika hõlmab järgmisi süsteeme:

1. kütte- ja jahutusesüsteemid;

2. tulekustutusüsteemid (suitsueemaldussüsteemid, automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem, vee, -vahu- ja pulberkustutussüsteemid, gaaskustutus) ja turva-, evakuatsiooni- ning paanikavältimisvalgustus;

3. elektrienergia ja sellesse kuuluva reservtoite süsteemid;

4. videovalve süsteemid,

5. turvasüsteemid;

6. läbipääsusüsteemid ja sissetungivastased häiresüsteemid;

7. valgustuse süsteemid;

8. veevarustus ja kanalisatsiooni ;

9. ventilatsioonisüsteemid ;

10. hooneautomaatika süsteemid

Hooneautomaatika süsteemidesse kuuluvad veel multimeedia -ja audiosüsteemide juhtimine ja haldamine; uputuse, maavärina, side, arvutivõrgud, mürgistuse, jms automaatsüsteemid; pagasikontrolli läbivalgustuse süsteemid jne. Hooneautomaatika süsteemide automatiseerimine on oma olemuselt erinevate süsteemide kombineerimine omavahel lõpmatute võimalustega.