Millised on kemikaalidega seotud ohud

Millised on kemikaalidega seotud ohud?

Kemikaalioht on kemikaali omadus tekitada potentsiaalset kahju. Vastavalt kemikaalialastele õigusaktidele eristatakse kolme liiki omadusi, mis määratakse kindlaks katsete teel.

Füüsikalised ja keemilised omadused määravad, kuidas aine käitub tootmisprotsessis ja tootekomponendina. Lisateavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta saab ohutuskaardi punktist 9 (füüsikalised ja keemilised omadused); ja punktist 10 (püsivus ja reaktsioonivõime).

Plahvatusohtlik: ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada.	Plahvatusohtlik	R2 Plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel R3 Eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel
Oksüdeeriv: ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda eksotermilise reaktsiooni.	Oksüdeeriv	R7 Võib põhjustada tulekahju. R8 Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju. R9 Plahvatusohtlik segatult süttiva ainega.
Eriti tuleohtlik: vedelad ja gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril (Leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 ºC. )	Eriti tuleohtlik	R12 Eriti tuleohtlik
Väga tuleohtlik: ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, ilma et lisanduks energiat tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on väga madal (alla 21 ºC) ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase.	Väga tuleohtlik	R11 Väga tuleohtlik R15 Kokkupuutel veega eraldub väga tuleohtlik gaas R17 Isesüttiv õhu käes
Tuleohtlik: väga madala leekpunktiga vedelad ained ja valmistised (Temperatuurivahemikus 21-55 ºC).	Tuleohtlik	R10 Tuleohtlik
Teised riskilaused (ülaltoodud klassifikatsiooni jaoks).	R1 Plahvatusohtlik kuivana R4 Moodustab väga plahvatusohtlikke metalliühendeid R5 Kuumenemine võib põhjustada plahvatuse R6 Plahvatusohtlik õhuga kokkupuutel või kokkupuuteta R7 Võib põhjustada tulekahju R14 Reageerib ägedalt veega R16 Plahvatusohtlik segatult oksüdeerivate ainetega R18 Kasutamisel võib moodustuda tule-/plahvatusohtlik auru-õhu segu R19 Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide R30 Kasutamisel võib muutuda väga tuleohtlikuks R44 Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis

Toksilised omadused kirjeldavad kemikaaliga kokkupuutest tulenevat mürgist mõju inimese tervisele, kui kokkupuude ületab teatud doosi. Aine võib sattuda inimese organismi allaneelamisel, sissehingamisel, silma sattumisel või kokkupuutel nahaga. Eristatakse põhiliselt kahte liiki toksilisust:

akuutne toksilisus - indikaator, mis näitab kahjulikku mõju pärast ühekordset lühiajalist kokkupuudet;
krooniline toksilisus - indikaator, mis näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral.

Lisateavet nimetatud omaduste kohta saab ohutuskaardilt 11(teave toksilisuse kohta).

Väga mürgised: ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (Surmav doos rotile manustamisel suu kaudu: LD 50 £ 25 mg/kg, naha kaudu: LD 50 : £ 50 mg/kg, sissehingamise teel: £ 0,5 mg/kg. )	Väga mürgine	R26 Väga mürgine sissehingamisel. R27 Väga mürgine nahale sattumisel. R28 Väga mürgine allaneelamisel. R39 Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht.
Mürgised: ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse.	Mürgine	R23 Mürgine sissehingamisel. R24 Mürgine nahale sattumisel. R25 Mürgine allaneelamisel. R39 Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht. R48 Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht.
Kahjulik : kemikaalid, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse	Kahjulik	R20 Kahjulik sissehingamisel. R21 Kahjulik nahale sattumisel. R22 Kahjulik allaneelamisel. R48 Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht. R65 Kahjulik: allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi. R68 Pöördumatute kahjustuste oht.
Kantserogeenne: ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad inimestel põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Olemasolevate teadmiste põhjal eristatakse kolme kategooriat: Kategooria 1 - ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed. Kategooria 2 - ained, millesse tuleks suhtuda nii, nagu oleksid need inimestele kantserogeensed, tõendite allikaks on pikaajalised asjakohased loomkatsed või muu asjakohane teave. Kategooria 3 - on olemas mõned tõendid, kuid see ei ole piisav, et liigitada aine kategooriasse 2	Kantserogeenne Kategooriad 1 ja 2	R45 Võib põhjustada vähktõbe. R49 Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe.
	Kantserogeenne Kategooria 3	R40 Võimalik vähktõve põhjustaja.
Mutageenne: ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. Olemasolevate teadmiste põhjal eristatud kolm kategooriat on analoogsed kantserogeensete ainetega.	Mutageenne Kategooriad 1 ja 2	R46 Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi.
	Mutageenne Kategooriad 1 ja 2	R68 Võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi.
Reproduktiivtoksiline: kemikaalid, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid (loote kahjustamine) ja/või naise või mehe sigivusfunktsioone või võimet. Olemasolevate teadmiste põhjal eristatud kolm kategooriat on analoogsed kantserogeensete ainetega.	Reproduktiiv-toksiline Kategooriad 1 ja 2	R60 Võib kahjustada sigivust. R61 Võib kahjustada loodet.
	Reproduktiiv-toksiline Kategooria 3	R62 Võimalik sigivuse kahjustamise oht. R63 Võimalik loote kahjustamise oht.
Sööbiv: kemikaalid, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle hävitada. Nt põhjustada tugevat söövitust.	Sööbiv	R34 Põhjustab söövitust. R35 Põhjustab tugevat söövitust.
Ärritav: mittesööbivad ained ja valmistised, mis vahetul, pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada nahapõletikke, märkimisväärseid ja tõsiseid silmakahjustusi või hingamiselundite ärritust.	Ärritav	R36 Ärritab silmi. R37 Ärritab hingamiselundeid. R38 Ärritab nahka. R41 Silmade kahjustamise tõsine oht.
Sensibiliseeriv: ained ja valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad mõjuda tervisele ebasoodsalt või kahjulikult, nt põhjustada sissehingamisel (astma) või kokkupuutel nahaga (allergiline ekseem) ülitundlikkust.	Kahjulik	R42 Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust.
	Ärritav	R43 Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust.
Teised riskilaused (ülaltoodud klassifikatsiooni jaoks):	R29 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas. R31 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas. R32 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas. R33 Kumulatiivse toime oht. R64 Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu. R66 Korduv toime võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist. R67 Aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust.

Kemikaali keskkonnaohtlike omaduste abil kirjeldatakse kemikaali kahjustavat toimet keskkonnale ja selle edasist saatust keskkonnas. Kemikaalide keskkonnaklassifikatsioon on alljärgnev: 1) vesikeskkonnas avalduv äge toksilisus ja aine käitumine veeökosüsteemis; 2) aine omadused, mis on ohtlikud osoonikihile; 3) omadused, mis on ohtlikud maismaakeskkonnale. Keskkonnaohtude kriteeriumid on alles väljatöötamisel.

Lisateavet nimetatud omaduste kohta saab ohutuskaardilt: punkt 12 (ökoloogiline teave).

Ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel avaldavad või tõenäoliselt avaldavad otsest või hilisemat mõju ühele või enamale ökosüsteemile.

Keskkonnaohtlik

Description: http://files.bef.ee/HBs/ee_printing/pics/chemicals/chemicals_08.jpg

R50 Väga mürgine veeorganismidele.
R51 Mürgine veeorganismidele.
R52 Kahjulik veeorganismidele.
R53 Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet.
R54 Mürgine taimedele.
R55 Mürgine loomadele.
R56 Mürgine mullaorganismidele.
R57 Mürgine mesilastele.
R58 Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet.
R59 Ohtlik osoonikihile.

Veekeskkonnale avalduv ohtlikkus määratakse aine akuutse mürgise toime järgi veekeskkonnale, bioloogilise lagunduvuse ja akumulatsioonivõime põhjal. Keskkonnale avalduv kahjustav toime sõltub suurel määral nende omaduste kombinatsioonist:

Akuutne mürgine toime vesikeskkonnale - indikaator, mis näitab mürgist toimet veeorganismile pärast ühekordset lühiajalist kokkupuudet.
Bioloogiline lagunemine - indikaator, mis näitab aine püsivust keskkonnas; mida aeglasem on lagunemine, seda kauem püsib aine keskkonnas.
Bioakumulatsioon - indikaator, mis näitab akumulatsioonivõimet (aine võimet kontsentreeruda ümbritseva keskkonna organismides); mida kiiremini aine organismidesse koguneb ja mida aeglasemalt see metaboliseerub või eritub, seda suurem on bioakumulatsioon.

Kui veekeskkonna mürgisus, bioakumulatsioon ja püsivus (s.o äärmiselt madal biolagunduvus) jõuavad teatud piirväärtuseni, on tegemist püsivate bioakumuleeruvate ja mürgiste ainetega [Persistent B ioaccumulative and Toxic substances - PBTs ], mis on keskkonnaohtlikud. Keskkonda kahjustav mõju võib avalduda ökosüsteemide struktuuri ja funktsiooni häirimisena. Kui akuutne mürgine mõju välja arvata, on keskkonnakahju raske avastada ja seda kemikaalidega seostada, sest kontsentratsioonid keskkonnas on väga madalad, ained võivad olla heiteallikast kaugel (õhutransport) ning nende mõju võib avalduda hiljem.

PBT/vPvB ainete identifitseerimiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni tehnilisele juhendile ainete riskihindamise kohta [European Commission's Technical Guidance Document for risk assessment of substances ]:

PBT	Kriteerium
	Püsivus	Bioakumulatsioon	Mürgisus
	Poollagunemisaeg > 60 päeva merevees > 40 päeva magevees > 180 päeva mereveesetetes > 120 päeva mageveesetetes või mullas	BCF > 2000	Krooniline NOEC < 0.01 mg/l või < 30 mg/kg toit LC50 < 0.1 mg/l (ei ole asjakohane, kui BCF > 5000) KMR 20: klassifitseeritud T; R48 või Xn; R48 või R64
vPvB	Poollagunemisaeg > 60 päeva mere- või magevees > 180 päeva mere- või mageveesetetes >180 päeva mullas	BCF > 5000	Ei ole kohaldatav

Kui bioakumulatsioonivõime kohta ei ole teave kättesaadav, võib vaadata vees lahustuvust ja eraldamiskoefitsienti (log K ow) - s.o inidikaator, mis näitab aine käitumist reoveepuhastites ja keskkonnas. Vees väikese lahustumisvõimega ained adsorbeeruvad osakesteks/seteteks või võivad akumuleeruda veeorganismide keharasvas. Ained, mille log Kow > 3 a, on võimelised bioakumuleeruma, kui biokontsentratsiooni katsetega (kaladega) ei ole tõendatud vastupidist.

« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License