Raakli ülesandeks trükiaparaadis on eemaldada ülearune värv aniloksi pinnalt.

Kuna raaklid on üldjuhul valmistatud terasest, siis on vägatähtis materjali tugevus . Pidev hõõrdumine keraamilise võikroom aniloksi pinna vastu seab raakli valmistajatehastele väga kõrged materjali tugevuse nõuded. Kui valmistada liiga pehmest terasest, siis kulub raakli esiserv liiga kiirelt ja raakleid tuleb liiga tihedalt vahetada. Kui aga valmistada raakel liiga tugevast terasest võib olla oht rikkuda ära aniloksvõll....

Toodetud on ka plastikust raakliterasid. Siiani ei ole need veel metallist valmistatud raakleid välja vahetanud. Ilmselt on siis plastikul veel arenemisruumi.

Raakel kujutab oma ehituselt vanakooli siletti:

Toodetakse päris mitmeid erineva ehitusega raakleid. Osadel on kokkupuute serv teritatud, osadel freesitud puuteserv veel õhemaks, et puude aniloksiga oleks tundlikum.

Raakli tera survest aniloksile sõltub väga palju. Juhul, kui surve on liiga nõrk, siis pääseb osa värvi siiski noa alt läbi ja aniloks "uputab" värviga trükiplaadi ära. Kui surve on aga liiga tugev, siis paindub raakli esimene serv ja hakkab rikkuma raakli pinda.

Raakli ja aniloksi kokkupuute nurk on igal masinatootjal paika pandud. Joonis ühe tootja raakli ja aniloksi asetusest.

Raaklit aniloksile asetades tuleb olla väga ettevaatlik, kuna tegemist on õrnade detailidega. Kui tasapisi keerata peale survet raaklile, siis peab aniloks puhastuma värvist ja võtma siidjalt hallika varjundi. Kui jääb mingi värvi triip hoolimata surve tugevusest, siis tuleb raakel vahetada uue vastu. Raakli tera vahetades tuleb puhastada hoidiku pinnad väga puhtaks, et noa ja hoidiku vahele ei jää mingit sodi.