Valdavalt kõik fleksotrükiseadmed on suured agregaadid, kus trükimasin töötab kui üks ühine süsteem nii trükiks, kui ka edasiseks töötluseks. Esimene fleksotrükimasin, mis töötas rullist rulli põhimõttel alustas tööd juba 1914 aastal.

Kõik tänapäeval väljalastavad fleksotrüki masinad võib klassifitseerida nii

Konstruktsiooni järgi

Sektsioonilise ehitusega

Planetaarse ehitusega

Sisseehitatud sektsioonina teise trükiliigi masinas

Trükitava materjali kuju järgi

Rullmaterjalil töötavad masinad

Poognamaterjalil töötavad masinad

Kasutatava materjali laiuse järgi

Laiarullilised

Kitsarullilised

Kasutatava materjali liigi järgi

Trükiks lainepapil

Trükiks ajalehepaberil

Universaalse kasutusega

Sektsioonilise ehitusega masinad võib jaotada

Horisontaalse ehitusega

Vertikaalse ehitusega

Kombineeritud ehitusega masinad

Trafaret-trükk ja fleksograafia

Ofsettrükk ja fleksograafia

Kõrgtrükk ja fleksograafia

Fleksotrükimasinate värviaparaadi

 

  Vastavalt kasutatavate värvide järgi jagunevad masinad üldjuhul kahte klassi kas siis tava- või uv-värvidega trükkivad värvid ehk siis uv-masinad. Sellest lähtuvalt on siis masinas kas tavalised õhuga kuivatid, IR kuivatid või siis UV kuivatid. Mitmetel puhkudel on masinas nii ühed kui ka teised, et saaks kasutada erinevaid värve.

Illustreerimaks sektsiooni asetuse järgi klassifitseerimist on siin kas siis torn masinad (A) või siis rida masinad (B).

 Torn masinates asuvad trükisektsioonidüksteise kohal. Igas sektsioonis om oma trükisilinder, mislles trükitakse üks värv.Torn masinaid kasutatakse kahepoolsefleksotrüki jaoks. sellisel juhul on värvisektsioone hõlbus käsileda. Need fleksotrükimasinad, mille värvisektsioonid on asetatud üksteise kohale e. tornjalt on ruumisäästlikud tootmispinna suhtes. Üks sellise masinaehitusega tootjafirmasid on EDALE. Samas ei saa aga selliselt värvisektsioone üksteise otsa asetada väga palju, kuna siis muutub nendega opereerimine väga ebamugavaks. Samuti on sellise masinaehituse puhul raskendatud ka registis hoidmine. Sellistele masinatele  on juurde integreeitud rullipukk,kuivatid, stantsimise sektsioonid, kerimine jne.Torn tüüpi masinaid kasutatakse rohkem kartongist piimapakkide trükiks.

Ridamisi asetatud trükisektsioone saab aga asetada üksteise järele nii mitu, kui on soovi. Siin ei teki mingeid piiranguid. Tuleb ainult jälgida, et materjal sektsioonide vahel oleks ühtlases pinges. Sellise konstruktsiooniga masinaid toodavad enamus tehaseid nagu näiteks NILPETER, BHS, Mark Andy jne.

 

 

Enamalt jaolt toimub fleksomasinates trükk jäigale materjalile e paberile, mis masina pikkuses ei veni ja mida saab suhteliselt lihtsalt kahe rullipuki vahele pingule tõmmata. Sellest johtuvalt püsivad ka värvid omavahel koos. See on ka põhjus, miks kasutatakse enamalt jaolt kile kleebismaterjalidel paberist tausta. See välistab ahjudest läbides kile venimise. Kui aga on soov trükkida pelgalt kilematerjalile, siis selle tarbeks on fleksomasinat kohandatud ja asetatud trükitav materjal suurele trummlile välistades sellega materjali venimist masina trükisektsioonide vahel. Selliseid masinaid nimetatakse kesktrummel masinateks. Kile jookseb rullipukist kesksilindrile ja eemaldub sealt alles peale viimast trükisektsiooni. See tagab parima pildi registris hoidmise just pehmetele ja õhukestele kiledele.Sellised masinad on kasutuses just kilekottide, jäätise ja kommipaberite trükkimisel. Tuntuimad tootjad on Windmöller&Hölscher.