Tehnoloogia
Erinevus klassikalise kõrgtrüki ja fleksograafia trükivormide vahel on vaid viimaste trükielementide elastsus. Vaid see väike vahe kõva - elasne viis fleksograafia kasutamisele sellistele materjalidele trükkimiseks, mida harilikus kõrgtrükis pole võimalik teha.
Selleks, et saavutada täielik kontakt trükivormi ja paberi vahel tuleb kõrgtrükis kasutada mitut abioperatsiooni nagu surve reguleerimine kasutades elvastust. See on tingitud asjaolust , et kõrgtrüki vormil puudub igasugune elastsus. Surve on vajalik selleks, et kompenseerida trükivormi ebatasasused, trükitava paberi ebatasasused ja suruva pinna ebatasasused.
Selle tõttu kvaliteetse tõmmise saamiseks trükivormi ja suruva pinna vahele pannakse elastse materjali - katmiku. Sellest on tingitud ka elvastuse kasutamise vajadus. Kuid kasutades suhteliselt suurt survet tõmmise saamiseks viib see trükivormi kiirele kulumisele. Selle tõttu kõrgtrükis suurte tiraažide valmistamiseks kasutati trükivormide koopiaid - stereotüüpe. Trükivormi kulumine omakorda avaldas mõju tõmmiste kvaliteedile.
Ofsettrükis kujutis antakse edasi trükitavale materjalile kasutades elastset vahepinda - ofsetkummi. See võimaldas tunduvalt vähendada eelmise trükiviisi puudusi. Polnud vajadust katmiku ja elvastuse järgi. Kuid ofsettrükis on värvi edasiandmine paberile keeruline. Tõmmise saamiseks on vaja värv edasi anda vahepealsele kandjale. Seega ei saada tõmmist otse trükivormilt. Vaheelement ei võimalda anda edasi värvi sellel hulgal, kui seda saab edasi anda otse trükkimisel. Ka värviaparaat ofsettrükis on keerukam. Seega fleksotrükk nagu ühendab ofsettrüki ja kõrgtrüki head küljed. Samal ajal tal puuduvad nendele trükiviisidele omased puudused.
Esialgu trükivormid valmistati nagu kõrgtrükiks. Metallvormilt tehti maatriits ja selle järgi valmistati kautšukist elastne trükivorm. Praegu kasutatakse selle valmistamiseks fotopolümeere milledele kopeeritakse fotovormidelt kujutis, kopeeritakse see fotopolümeersele plaadile ja peale seda pestakse mittevajalik osa trükivormist välja..
Fleksograafilisi vorme valmistatakse ka graveerimise teel. Selleks kasutatkse laserit ja kummit millest laserkiir eemaldab mittevajaliku osa.
Fotopolümeersed trükivormid peavad olema kindlad kasutavate kemikaalide suhtes. Samuti peavad trükivormid olema keemiliselt kindlad kõigi kasutavate fleksovärvide suhtes.
Fleksotrüki põhilisteks kasutusaladeks on:
Trükk elastsel pakendimaterjalil
Trükk etikettidele
Trükk kofreeritud kartongile
Nendes kolmes eri suunas kasutatakse ka erinevaid trükivormi materjale olenevalt sellest kas kasutatakse erinevaid alusmaterjale, olenevalt vormimaterjali paksusest ja tugevusest, trükivormi vastupidavusest pundumisele , olenevalt nõudmistest trükise kvaliteedile aga ka kasutava trükimasina konstruktsioonist.
Nii näiteks kasutatakse trükiks kofrokartongil trükivorme, millede paksus on vähemalt 3 mm. Etikettide trükiks on küllaldane trükivorm mille paksus on 1 mm. Õhukeste trükivormide all on aga elastne alusmaterjal mis koosneb tekstiilkangast ja kummist
On hakatud kasutama trükivormide valmistamiseks spetsiaalseid hülsse. Tema eelis võrreldes traditsioonilistega on võimalus neid kasutada mitmekordselt..
Trükiks elastsele materjalile kasutatakse mitmekihilisi trükivorme, mis koosnevad nii trükivormist, kui ka kokkupressitavast alusmaterjalist. Ta koosneb alumisest kaitsekilest, kandvast elastsest kihist, stabiliseerivast kilest, valgustundlikust reljeefi moodustavast kihist ja ülemisest kaitsekihist. Kõrgekvaliteediliseks fleksotrükiks selline kile omab rida eeliseid.
Fleksograafia üheks eripäraks on see, et trükitava pinna ebatasasuste allasurumiseks on vajalik surve. Suur surve viib trükkivate elementide moonutusteni. Ja seega ka tõmmise kvaliteedi vähenemisele. Suur surve viib ka trükivormi kiirele kulumisele.
Trükkimiseks etikettidel
ja kasutatakse mitte eriti pakse trükivorme. Sellisel juhul üleliigne surve
neelatakse kokkusurutava aluskihi poolt. Selle tõttu trükielemente trükitsoonis ei suruta kokku ja
selle tõttu trüki kvaliteet ei vähene.
Kokkusurutavus tähendab surve kompensatsiooni tänu trükielemendi kokkusurumisele. Peale surve eemaldamist aga trükkiv element peab võtma oma esialgse kuju. Seega fleksograafias kasutatavad materjalid peavad omama kõrget deformatsioonivõimet .See materjali võime võimaldab trükkida raster ja joonelemente ühelt trükivormilt.
