Kuna fleksograafias ei saa järgmist värvi trükkida enne, kui eelmine värv on juba nakkekuiv, siis kasutatakse masinates erinevaid kuivateid sõltuvalt siis sellest, milliseid värve antud masinas kasutatakse.

Esmane ja kõige vanem kuivati on õhk-kuivati. See töötab fööni põhimõttel. Materjalile puhutakse kogu materjali laiuses sooja õhku. Samas on ka äratõmme, et soe õhk ei satuks puhuma aniloksi või trükiplaadi peale. Sooja õhu pealevool ja äratõmme peab olema selliselt seadistatud, et ahjust võljapoole soe õhk ei satu ja samuti ei teki ka ahjus sees vaakumit.

Nendel joonistel on joonistatud lihtsa ahju põhimõtteline skeem. Tegelikult on õhk-kuivatid sootuks suuremad ja keerulisema konstruktsiooniga. Kuna trükikiirused on suured ja vesi- ja piiritusevärv peab kiirelt kuivama, siis on see kuivati kanal tunduvalt pikem tagamaks värvi piisavat kuivamist.

Tehnoloogiate ja materjalide arengutega on üha laiemalt kasutuses uv värvid ja sellest johtuvalt ka UV kuivatid.

Selline kuivati võtab tunduvalt vähem ruumi ja kuivatab värvi juba kordades kiiremini.

UV kuivati tööpõhimõte põhineb siis uv lambi poolt kiiratavas UV valguses mille toimel siis UV värv polümeriseerub hetkega .

Täpsemalt UV kuivatitest ja sellest tehnoloogiast saab lugeda juhtivate uv-lambi tootjate kodulehtedelt nagu näiteks GEW ja Alphacure.