Järgnevalt väljatoodud aastaarvud ja nimed mängivad olulisimat rolli arvutite arenguloos.
1617. a. Šoti matemaatik John Napier leiutas arvutuspulgad (arvutuslükati eelkäija).
1623. a. Sakslane Wilhem Schickhardt konstrueeris hammasratastega liitmisseadet. Tegelikkuses seda leiutist ei rakendatud.
1642. a. Prantslane Blaise Pascal ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, mis liitis ja lahutas.
1670-ndate algus Sakslane Gottfried Wilhem Leibniz leiutas esimese aritmomeetri - seadme nelja põhilise aritmeetilise tehte (liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise) teostamiseks.

18. -19. sajandil olulist edasiliikumist ei toimunud. Täiustati vaid aritmomeetreid. Nüüdisaegne lihtne taskuarvuti on tegelikult elektrooniline aritmomeeter.

Aritmomeetrid automatiseerivad ainult üksikuid arvutusoperatsioone. Paljud teadus- ja tehnikaülesanded nõuavad aga võimalust arvutuste käiku automaatselt muuta, olenevalt vahetulemustest.

Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile.1834. a. esitas ta automaatarvuti projekti, kuid ei suutnud seda ise valmis ehitada.
1880-ndate algus Ameeriklane Hermann Hollerith konstrueeris mitu perfokaartide sorteerimise seadet. Ühte neist rakendati 1890. a. rahvaloenduses.

20. sajandi 30-ndate aastate lõpul tehti ettepanek kasutada arvutusteks raadiolampe, mis võimaldaks loobuda mehaaniliste sõlmede kasutamisest. Need ideed leidsid esimest korda kasutaust USA's 1946. aastal.
1937. a. Alustati USA's programmjuhtimisega arvuti projekteerimist.
1944. a. Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1. See oli veel mehaaniline arvuti, milles kasutati elektromagnetilisi releesid. Arvuti käivitas 5-hobujõuline mootor.
1943. -1945. a. Valmis esimene programmeeritav elektronarvuti - ENIAC, kus releede asemel kasutati elektroonilisi inertsivabu elemente. Arvuti oli üle 30m pikk, võimsust tarbis 150 kW. Arvud sisestati perfokaartidelt.
1946. a. Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:

arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 0 ja 1 abil);
töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi.

Tema ideid rakendati esmakordselt 1949. aastal.
1951. a. Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid (varasemad said hakkama ainult arvudega).
50-ndate lõpp Raadiolampide asemel võeti kasutusele transistorid.
1969. a. Asutati firma INTEL Ltd. Samal aastal saadi jaapanlastelt tellimus, mille tulemusena töötati välja integraalskeemid, kus oli ühes ränikristallis koos mitu transistori.
1971. a. Esimene Intel mikroprotsessor.
1978. a. Protsessor Intel 8086, mis oli baasiks tervele seeriale personaalarvutites kasutavatele mikroprotsessoritele (286, 386, 486, ...).

Praeguseks on välja töötatud Pentium IV protsessor.

Arvutivõrkude ajalugu ulatub 1969. aastasse, mil toimus esimeste elektrooniliste teadete edastamine suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides.
1969. a. USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti, mille üheks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis töötaksid edasi ka osalise kahjustuse järel. Teiseks eesmärgiks oli anda kõigile teadlastele ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega, et nad saaksid kasutada suurarvutite riist- ja tarkvararessursse. 70-ndate alguses lisati ka elektronposti funktsioon.
1971. a. Esimene elektronkiri.
1972. - 73. a. Xerox'i uurimiskeskuses sündis Ethernet-kohtvõrgu idee.
1973. a. Esimene rahvusvaheline ühendus (Inglismaalt Norrasse).
1975. a. Esimene list.
1979. a. Esimene MUD (Multi User Dimension) - interaktiivne rollimäng arvutivõrgu vahendusel.
1982. a. TCP/IP protokoll.
1983. a. ARPANET jaotati kaheks osaks - tsiviilkasutusse ülikoolide ja teadusasutuste jaoks jäi ARPANET ning sõjaväe kasutusse jäi Milnet. Ühendusvõimalus nende kahe võrgu vahel säilis.

Eestis:
Eestis hakkas elektronposti teenus laiemalt levima 90-ndate alguses.
Esimene elektronkiri saadeti Eestis 1990. aasta augustis Tallinnast Helsingisse.

Esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus loodi 1992. aasta kevadel, kui Tartus ja Tallinnas püstitati satelliitjaamad. Tartu Ülikoolil on veebileht alates 1993. aastast.