Amplituudmodulatsiooni oluliseks eelduseks on moduleerimata kandevlaine amplituudi täielik ühtsus. Moduleeritud kujul peab kandevlaine säilitama oma põhisageduse. Soovimatud kandevlaine amplituudi muutused avalduvad vastuvõtjas võrgumürana.

Ei tohi esineda kandevlaine algsageduse muutmist, e. Triivimist. Triivimine kutsub esile sagedusmodulatsiooni. Moduleerimisprotsessi vältel muutuvad moduleeritava astme võnkeringi parameetrid. Mis määravad resonants sagedust, seni kuni moduleeritavasse astmesse juhitava ergutusvõimsuse sagedust ei stabiliseerita väljaspoolt.

Seetõttu eraldatakse saatjas konstantse kandevlaine sageduse genereerimine ja moduleerimine teineteisest. Sageduse genereerimine toimub ostsilaatoris. Vahel on mitu võimedus astet, mis toimivad põhisagedus võimendina või sageduskordistina.

Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga.

Kandevlaine võimsus modulatsiooni tippudel ulatub kuni 4x moduleeritmata võimsuseni. Lähenedes amplittudi negatiivses osas nullile.