Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.

 

 

KÜLMUMINE

 

• Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
• Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
• Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
• Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.

 

 

 

TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL:

 

• Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
• Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C.
• Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
• Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
• Ära hõõru külmunud piirkonda - see võib põhjustada vigastusi.
• Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.

SÜGAV KÜLMUMINE

Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks.

 

TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL:

 

• Kaitse külmunud kehaosa külma eest.
• Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.
• Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
• Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.