SILMAVIGASTUSED

Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus.

Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit.

Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama.

 

PURU SILMAS

 

Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus. Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele.

 

ESMAABI:

• Silma ei tohi hõõruda.

• Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.

• Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.

• Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.

 

 

SILMA PRITSINUD KEMIKAALl

 

Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema.

 

TEGUTSEMINE SILMA SATTUNUD KEMIKAALI KORRAL:

• Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul.

• Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas.

• Tee transportimise ajaks silmale lõtv side.

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License