Elektrimõõtmised

Metroloogia on teadusharu, mis uurib mõõtmisi ja mõõtühikuid. Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Mõõtühik on konkreetne suurus, mis on määratletud ja mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteeme.

Metroloogias on soovituslik kasutada ühte mõõtühikute süsteemi. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud kasutamiseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) baas ehk põhiühikud ja nendest tuletatud ühikud.

Legaalmetroloogiaks nimetatakse metroloogia osa, mis on seotud mõõtmiste, mõõtühikute, mõõteriistade ja mõõtemeetodite õigusaktidega. Legaalmetroloogia tegeleb mõõtmistega, mis on avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ning ausa kaubanduse huvides.
Seadet, millega on võimalik mõõdetavat suurust võrrelda mõõtühiku või mõõduga, nimetatakse mõõteriistaks
Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid mõõteriistu ning mitmeid mõõteviise ja -meetodeid.

Kalibreerimine on metroloogilise kontrolli liik, mis võimaldab kindlaks määrata mõõtevahendi näidule vastava mõõtesuuruse väärtuse. Mõõtevahendite kalibreerimine kuulub rakendusmetroloogia valdkonnas industriaal- ehk tööstusmetroloogiasse ja kindlustab, et tööstuses, kaubanduses, analüüsi- ja mõõtelaborites jt. eri mõõtmiskohtades ühe ja sama mõõtesuuruse mõõtmisel saadud tulemused oleksid võrreldavad ja et oleks tagatud mõõtetulemuse jälgitavus.

Mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul;

Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus;

Mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega;

Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil.