Elektrimõõtmised

1. Elektrivoolu mõõt

Elektrivoolu mõõt on määratud ISO 2955 standardi järgi ning taastuletatav amperkaalu abil.

2. Elektromotoorjõu mõõt

Elektromotoorjõu etaloniks on rahvusvaheline kaadmiumnormaalelement, mis kujutab endast kindla juhendi järgi koostatud galvaanilist elementi, mida nimetatakse normaalelemendiks. Elemendi elektromotoorjõud on konstantse temperatuuri juures püsiv ning väga täpselt teada. Temperatuuri muutumisel, muutub emj. kindla seaduspärasuse järgi, mis annab võimaluse selle kindlaksmääramiseks suvalistel temperatuuridel.

Normaalelemendid jagunevad kolme täpsusklassi:

III klassi element. Tema emj peab temperatuuril 20°C olema 1,0185-1,0195 ning aasta jooksul ei tohi muutuda rohkem kui 300μV.
II klassi element. Tema emj peab temperatuuril 20°C olema 1,0185-1,0187 täpsusega ±100μ. Aasta jooksul ei tohi see muutuda rohkem kui 100μ.
I klassi element. Tema emj on ligikaudselt väljendatav võrrandiga E_t=[E₂₀-0,0000406(t-20)]V, kus E_t - emj temperatuuril t°C; E₂₀ - emj temperatuuril 20°C.

I klassi elementi kasutatakse II klassi elemendi kontrollimiseks või väga tähtsatel metroloogilistel töödel.
II klassi elementi kasutatakse mõõteriistade kontrollimiseks, mis kuuluvad 0.1 ja 0.2 täpsusklassi ning kõikideks täpseteks laboratoorseteks mõõtmisteks.
III klassi elemente kasutatakse tehniliste mõõtmiste teostamiseks.

3. Elektritakistuse mõõt

Elektritakistuse mõõduks on grupeeritud takistuse etalon (Ohmi etalon). See koosneb 10 manganiinpoolist takistusega 1Ω, mis on paigutatud suruõhuga täidetud kahekordsesse hermeetilisse korpusesse.

4. Induktiivsuse mõõt

Induktiivsuse mõõduks on grupeeritud, neljast poolist koosnev etalon. Pool on mähitud isoleeritud vasktraadist, mis on paigutatud plastmassist või portselanist poolialusele. Induktiivsuse konstantsuse tõstmiseks ja parandamiseks on mähis immutatud parafiiniga. Etaloni induktiivsus on leitav pooli keerdude arvu ja mõõtmete määramise teel. Tavaliselt on lähtepooli induktiivsused: 0.0001; 0.001; 0.1 ja 1H.

5. Mahtuvuse mõõt

Mahtuvuse mõõduks on konstantse või muutuva mahtuvusega lähte- või töökondensaator. Dielektrikuna kasutatakse kondensaatoris õhku, surve all olevaid gaase või vilku.