Vedelaid ja poolvedelaid dielektrikuid (õlid, lakid, immutusvedelikud jne.) iseloomustab viskoossus.

Viskoossuse suurenemine näitab voolavuse (vedeluse) ja vedeldielektriku immutusvõime vähenemist. Füüsikas absoluutset (dünaamilist) viskoossust mõõdetakse temp. 20,5°C juures puaasides. 

Praktikas rakendatakse vedelate dielektrikute iseloomustamiseks (joon.7.25):

a) kinemaatilist viskoossust /st,cSt/ stoksides määratakse kapillaarviskoosimeetris (joon.7.25):

η= Cτ /c St/

c - viskoosimeetri konstant /cSt/s/ destil. H2O

τ- vedeliku voolamise eag (aritmeetiline keskmine) mingil temperatuuril.

b) Suhtelist viskoossust määratakse Engleri viskoosimeetriga erinevatel temperatuuridel 200 ml. Katsetatava vedeliku väljavoolamisaega mõõtes /S/ (joon.7.26). Voolamisaja suhe viskoosimeetri const. destilleeritud vee voolamisajaga samal temperatuuril saame suhtelise viskoossuse /Eo/ loe Engleri kraadi. Näiteks trafoõlil viskoossus: 20°C juures 4 - 5 /E°/  ja 50°C juures 1,6 - 1,8 /E°/

Näiteks trafoõlil:

20°C 4 - 5 /E°/

50°C 1,6 - 1,8 /E°/

Joonis 7.25 Kapillaarviskoosimeeter

Ekspress meetodil viskoossuse määramiseks kasutatakse nn. Fordi kolbi (koonust). Seadmel määratakse 100 ml. destilleeritud vee τ dest. vesi ja uuritava vedeliku voolamise aeg τ dielektrik läbi kolvi düüsi ava Ø 4 mm. toatemperatuuril (joon.7.27).Voolamise aegade jagatis määrab uuritava vedeliku suhtelise viskoossuse η: