Materjaliõpetus
1.Materjalide põhiomadused. (MT-lk.6 ja loengu konspekt)
2.Materjalide mehaanilised omadused, koormuste ja deformatsiooni liigid. Nimetage tugevuste, kõvaduste määramise ja deformatsioonide liigid ning parameetrid koos ühikutega. Erineva iseloomuga koormuste ja deformatsioonide rakendamine tehnikas. (MT- lk. 8 - 12)
3.Materjalide tätsamad füüsikalis – keemilised (5) ja tehnoloogilised omadused (5). Nende mõõtühikud, praktiline toime ja rakendus tehnikas.(MT lk. 6)
4.Raua-süsiniku sulamite liigid. Malmide ja teraste liigid. Nende koostis ja kasutusalad. Markeering EN ja GOST-i alusel. (MT lk. 14 – 21 lk.29-29.)
5.Värvilised metallid. Nimetage 8 värvilist metalli, vase kolme, nikli tuntuma sulami koostis ja kõigi nende kasutuse alad. (MT lk. 30 -37)
6.Metallide termotöölemise põhi protsessid. Kirjeldage kolme põhlist termotöötlemise protsessi ja nende teostamise eesmärk.i.(MT. lk. 23 – 27.)
7.Joodiste sulamite ja räbustite liigid. Nimetage liike iseloomustav omadus, igast liigist üks sulami koostis ja selle kasutusalad. (EM- lk.45)
8.Elektriliste materjalide liigid. Neid iseloomustavad omadused ja parameetrid koos mõõtühikutega. ( Loeng , EM lk. 3 ja MT lk.74)
9.Polümeersete materjalide liigid. Nende omadused ja kasutusalad. (MT- lk.79 ja EM- lk.22)
10.Anorgaanilised elektrilised isoleermaterjalid. Nende kasutusalad seadmetes ja ülekande võrkudes. (MT-lk. 83 ja EM- lk. 25-28)
11.Eriomadustega elektrimaterjalid. Pooljuhid, piesoelektrikud, elektreedid, vedelkristallid ja termopaarid. Neid iseloomustavad omadused ja nende kasutusalad. (MT- lk. 83 ja EM-lk. 32-35)
12.Juhtme- ja kondaktimaterjalide koostised. Neid iseloomustavad elektrilised parameetrid ja seadmete nimetused, kus neid kasutatakse . (MT-lk. 84 ja EM-lk.35)
13.Magnetmaterjalide liigid. Nende sulamid, omadused, isloomustavad parameetrid ja kasutusalad. (MT-lk.85 ja EM-lk. 48)
14.Eriomadustega magnetmaterjalid ja kasutusalad. (MT-lk. 87 ja
EM-lk. 53)

VAATA INTERNETIS:
„MT“- . E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, ”Materjalitehnika”. Õpperaamat TTÜ Kirjastus. Tallinn, 2003.a.
„EM“- . J. Lepa,K.Jürjenson,T. Peets. “Elektrimaterjalid”, Eesti Põllumajandusülikool.Tartu,1996.a.


KODUSTE TÖÖDE VORMISTAMINE

Koduse töö teemale vastav kirjalikosa peab olema vormistatud TPT dokumentide koostamise eeskirjade kohaselt mahus mitte pikemalt kui kahel formaadil A4. Töö sisus kirjeldadakse lühidalt vaadeldavate materjalide:
1. koostist – iseloomu;
2. põhiomadusi;
3. kastusalasi ja selleks vajalike omadusi.
Arvestuse sooritamiseks semestri lõpus on vajalik esitatada rahuldavale hindele sooritatud 14 kodust tööd.Igal õppenädalal tuleb esitada hindamiseks üks töö.

Õpilane peab tutvuma tehnilise kirjanduse allikatega ja internetis erialase informatsiooniga, tehes täiendavad märkused, skeemid ja tabelitest väljavõtted loengutel käsitletud vastava teema kohta.

Õpitulemused:
Aine läbimise järel õpilane:
- Tunneb materjali liike ja nende siseehitust.
- Teab materjalide mehaanilisi, elektrilisi, füüsikalis-keemilisi, tehnoloogilisi omadusi ja neid iseloomustavaid parameetreid.
- Teab omadusi mõjutavaid füüsikalis-keemilisi tingimusi ja protsesse – termotöötlust, polarisatsiooni, polümerisatsiooni.
- Tunneb magnetiliste materjalide liike, omadusi ja neid iseloomustavaid parameetreid.
- Teab materjalide kasutusalasid.
- Oskab käsitseda Eurostandarteid, katalooge ja erialaseid käsiraamatuid.

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS:
1. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, ”Materjalitehnika”. Õpperaamat TTÜ Kirjastus. Tallinn, 2003.a.
2. J. Lepa,K.Jürjenson,T. Peets. “Elektrimaterjalid”, Eesti Põllumajandusülikool.Tartu,1996.a.
3. U. Muiste - E-õppe Materjaliõpetuse loengute konspekt TPT, 2011.a.