Keemilised omadused


Keemilised omadused iseloomustavad materjalide lagunemist keemiliste protsesside toimel, mida võivad põhjustada keskkond – õhuhapnik, niiskus, kiirgus ja temperatuur või kontakt mitmesuguste agressiivsete ainetega nagu happed, leelised jm. nimetatakse korrosiooniks.

Materjalide püsivust iseloomustavad järgmised keemilised omadused :

1. Korrosioonikindlus

2. Keemiline püsivus

3. Happearv

4. Vananemine

Korrosioonikindlus

Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal laguneb - hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrikeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrikeemilised reaktsioonid (galvaanilised — anoodi-ja katoodi-

protsessid) metalli ja elektrolüüdi kokku-puutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aasta­toodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised ja polümeer materjalid

Mida kiiremini metall reageerib teiste elementidega, seda kiiremini ta kaotab omadused ja laguneb. Metallide korrosioonikindlust hinnatakse pindalaühiku kohta ajaühikus lagunemise produktideks muutuva metalli massi järgi [kg/mm2.s].

Metallide sulameid – legeeritud terased, mis ei reageeri keemiliselt nimetatakse roostevabadeks.

Metalle, mis ei oksüdeeru tugeva kuumutamise tagajärjel, nimetatakse kuumuskindlateks e. tagikindlateks. Selliseid metalle kasutatakse kõrgel temperatuuril töötavate detailide valmistamiseks.

Keemiline püsivus on materjalide vastupidavus keemilistele ainetele (happed, alused, õlid, aktiivsed gaasid). Seda määratakse materjali ekspluatatsiooni tingimustest lähtudes. Näiteks juhtmete isolatsiooni materjalidel.
« Previous | Next »

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License