Alalisvoolu võrgus elektronpolarisatsiooniga kaasnev vool dielektrikus esineb väga lühikesel ajavahemikul - hetkeliselt ja teda nimetatakse nihkevooluks (I-ni).

Teist liiki polarisatsioonid toimivad veidi pikemat aega ja tekkivat voolu nimetatakse absorptsioonvooluks (I_ab).

Peale eelmainitute läbib iga dielektrikut elektrivälja tekkimisel veel kao- ehk juhtivusvool (I_ju). Seega dielektrikut läbib iga pingelülimisel vool (I), mis koosneb kolmest komponendist:

 

I = I_ni + I_ab + I_ju

 

Mõne aja möödumisel peale alalisvoolu lülitamist võime mõõtmisel märgata voolu vähenemist (joon. 7.16.)

 

 

Ini ja Iab saavad võrdseks O-ga, kuna polarisatsiooniprotsessid (dipoolite ja ioonide orienteerumisel) tasakaalustavad. Jääb ainult komponent Iju.

Vahelduvpinge rakendamisel tuleb arvestada kõigi kolme voolu olemasoluga dielektrikus kogu pingestusaja vältel. Esinevaid voolusid võib kujutada vektordiagrammiga.

I_ni tõttab poole perioodiga ette pingest U, siis vektor on I risti.

I_ab jääb I_ni maha mingi nurga võrra.

I_ju langeb U-ga ajaliselt ühte (on faasis) II (joon.7.17)

θ - faasinurk

δ - kaonurk on nihkevoolu ja üldvoolu vektori vaheline nurk.

 

 

 

Vahelduvpinge rakendamisel dielektrikus tekkivate voolude vektordiagrammist näeme, et voolu aktiivkomponent I_a võrdub:

I_a = I_{aab +} I_ju

ja reaktiivkomponent I_r võrdub:

I_r = I_rab + I_ni

Seega I_a : I_r = tan δ voolu kaonurga tan, mis iseloomustab voolukadude suurust polariseerunud dielektrikus. Selle kao arvel toimubki dielektriku ehk. kondensaatori soojenemine.

Nii nagu läbitavus nii ka tan o suurus sõltub ka dielektriku temperatuurist ja rakendatud vahelduvpinge sagedusest (joon.7.18 ja 7.19).

 

 

 

 

Tavaliselt 50 HZ (10⁶ HZ märgitakse juurde).

Portselan tan δmax = 0,025

Kombaunidel tan δmax = 0,1 - 0,05

Ftoroplast 10⁶ HZ tan δmax = 0,0003

(tefloon)

Klaastekstoliidid tan dmax = 0.03 - 0.01

Transformaatori õlil 70ºC tan dmax = 0,25

90°C tan dmax = 0,005

Tavaliselt suureneb dielektrikus kadu temperatuuri tõusmisel ja niiskussisalduse suurenemisel, mis esmajärjekorras on seletatav lekkevoolu suurenemisega.