Selliseid dipoole, mis tekivad ja kaovad vastavalt ahela pingestamisele ning pingest vabastamisele nimetatakse elastseteks elektridipoolideks.

Protsessi ennast - elektronpolarisatsiooniks, mis esineb kõigis dielektrikutes.

Dielektrilise materjali füüsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt võib neis esineda polarisatsiooniprotsessis mitmesuguseid nähtusi:

1. Molekulide positiivsed ja negatiivsed ioonid võivad elektrivoolutoimel moodustada nn. jäigad dipoolid. Dipoolpolarisatsiooni (joon.7.11) puhul dipoolid orienteeruvad elektrivälja suuna suhtes a nurga all.

Joonis 7.11

2. Dielektrikute koostisesolevate lisandite ioonid võivad tekitada ruumlaengu (M), kogunedes (joonis 7.12) vastasnimelise elektroodi lähedusse. Protsessi aga nimetatakse ruumlaengpolarisatsiooniks.

3. Keraamilistes (senjetto dielektrikutes), tingituna materjali kristallilisest ehitusest, võivad moodustuda grupiviisiliselt suunatud dipoolid, ilma väliselektrilise mõjutuseta nn. domeenid.

Sellist dielektrikus toimuvat protsessi nimetatakse spontaanseks (isetekkivaks) polarisatsiooniks. (joon.7.13). Pikaajalise elektrivälja toimel orienteeruvad domeenid ühesuunalisteks.