Elektrimasinad ja ajamid
Pingemadaldustrafo primaarvool on:|
a) suurem sekundaarvoolust
| |
|
b) väiksem sekundaarvoolust
| |
|
c) võrdne sekundaarvooluga
|
Pingekõrgendustrafo primaarvool on:|
a) suurem sekundaarvoolust
| |
|
b) väiksem sekundaarvoolust
| |
|
c) võrdne sekundaarvooluga
|
Pingemadaldustrafo sekundaarvool on:|
a) suurem primaarvoolust
| |
|
b) väiksem primaarvoolust
| |
|
c) võrdne primaarvooluga
|
Pingekõrgendustrafo sekundaarvool on:|
a) suurem primaarvoolust
| |
|
b) väiksem primaarvoolust
| |
|
c) võrdne primaarvooluga
|
Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=400V. Kui suur on primaarpinge U1?|
a) U1=1225V
| |
|
b) U1=330 000V
| |
|
c) U1=0,48V
| |
|
d) U1=110 000V
|
Trafo ülekandetegur k=825, sekundaarpinge U2=200V. Kui suur on primaarpinge U1?|
a) U1=1 225V
| |
|
b) U1=330 000V
| |
|
c) U1=165 000V
| |
|
d) U1=110 000V
|
Trafo koormuskoefitsient on 1,1. Kui suur on trafo koormus protsentides?|
a) 10%
| |
|
b) 11%
| |
|
c) 100%
| |
|
d) 110%
| |
|
e) 1100%
|
Koormamata trafo töötab tühijooksurežiimis.Kas on võimalik olukord, et trafo sekundaarvool võrdub nulliga?
|
a) ei ole võimalik
| |
|
b) võimalik ainult siis, kui trafo primaarmähis on avatud
| |
|
c) võimalik, kui trafo sekundaarmähis on avatud
|
Milline tingimus peab olema täidetud kahemähiseliste jõutrafode lülitamiseks paralleeltööle?|
a) lühisvoolud peavad olema võrdsed
| |
|
b) nimivõimsused peavad olema võrdsed
| |
|
c) lülitusgrupid peavad olema samad
|
Milline trafo töötab suurima ülekoormusega?Rööptalitlusele on lülitatud kolm trafot. Trafode summaarne koormus võrdub nende nimivõimsuste summaga. Trafode lühispinged on järgmised: UkI=5,5%; UkII=6,0% ja UkIII=6,5%.
|
a) trafo I
| |
|
a) trafo II
| |
|
a) trafo III
|
Vooluga juhtme ümber tekkivat magnetvälja suunda määratakse:|
a) parema käe reegliga
| |
|
b) vasaku käe reegliga
| |
|
c) kruvi reegliga
| |
|
d) Kirchhoffi I seadusega
| |
|
e) Kirchhoffi II seadusega
| |
|
f) pendli reegliga
|
Millise reegli abil saab määrata homogeenses magnetväljas sirges juhtmes indutseeritud emj suunda?|
a) kruvireegel
| |
|
b) parema käe reegel
| |
|
c) vasaku käe reegel
| |
|
d) Kirchhoffi I seadus
| |
|
e) Kirchhoffi II seadus
|
Millise reegli või seaduse abil saab määrata homogeenses magnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu suunda?|
a) kruvireegel
| |
|
b) parema käe reegel
| |
|
c) vasaku käe reegel
| |
|
d) Kirchhoffi I seadus
| |
|
e) Kirchhoffi II seadus
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
|
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
|
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
|
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
|
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
|
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
|
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Kas või millises suunas pöörleb rootor?
|
a) kellaosuti liikumise suunas
| |
|
b) kellaosuti liikumisele vastassuunas
| |
|
c) ei pöörle kummaski suunas
|
Koormuse suurenedes sünkroonmootori pöörlemiskiirus…|
a) väheneb oluliselt
| |
|
b) ei muutu
| |
|
c) suureneb
| |
|
d) väheneb vastavalt koormuse suurenemisele
|
Pooluspaaride arvu suurenedes asünkroonmootori pöörlemiskiirus…|
a) väheneb
| |
|
b) ei muutu
| |
|
c) suureneb
|
Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on väiksem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?|
a) kiirused on võrdsed
| |
|
b) väiksema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem
| |
|
c) suurema pooluspaaride arvuga mootori kiirus on väiksem
| |
|
d) ainult suurematel koormustel on väiksema pooluspaaride arvuga mootori pöörlemiskiirus suurem
|
Millise asünkroonmootori pöörlemiskiirus on suurem – kas väiksema või suurema pooluspaaride arvuga?|
a) kiirused on võrdsed
| |
|
b) väiksema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini
| |
|
c) suurema pooluspaaride arvuga mootor pöörleb kiiremini
| |
|
d) ainult suurematel koormustel on väiksema pooluspaaride arvuga mootori pöörlemiskiirus suurem
|
Sünkroonmootoril on kaks pooluspaari. Kui suur on rootori pöörlemiskiirus?|
a) 500 min-1
| |
|
b) 750 min-1
| |
|
c) 1000 min-1
| |
|
d) 1500 min-1
| |
|
e) 3000 min-1
|
Milline väärtus võib olla asünkroonmootori libistusel mootorirežiimis?|
a) -0,3 (negatiivne)
| |
|
b) 0,3
| |
|
c) 1,0
| |
|
d) 1,5
| |
|
e) 2,0
|
Koormuse suurenedes asünkroonmootori libistus|
a) väheneb
| |
|
b) ei muutu
| |
|
a) suureneb
| |
|
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Pinge vähenedes asünkroonmootori libistus…|
a) väheneb
| |
|
b) ei muutu
| |
|
c) suureneb
| |
|
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Kuidas muutub asünkroonmootori pöörlemiskiirus, kui toitevõrgu sagedus suureneb?|
a) ei muutu
| |
|
b) suureneb
| |
|
c) väheneb
|
Asünkroonmootori tühijooksul rootori libistus võrreldes koormatud olukorraga on…|
a) sama suur
| |
|
b) väiksem
| |
|
c) suurem
| |
|
d) libistus puudub
|
Kuidas muutub rootoris indutseeritava emj sagedus asünkroonmootori kiirendamisel nullist nimikiiruseni?|
a) jääb samaks
| |
|
b) väheneb
| |
|
a) suureneb
|
Asünkroonmootor on lülitatud võrku sagedusega 50Hz. Rootor ei pöörle (seisab paigal). Kui suur on rootoris indutseeritava emj sagedus?
Põhjendus!
Kuidas muutub rootoris indutseeritava emj sagedus asünkroonmootori kiirendamisel nullist nimikiiruseni?|
a) jääb samaks
| |
|
b) väheneb
| |
|
a) suureneb
|
Mitu kontaktrõngast on sünkroonmootori ergutusmähisel?|
a) 1 | |
|
b) 2
| |
|
c) 3
| |
|
d) 4
| |
|
e) 5
|
Mitu kontaktrõngast on faasirootoriga asünkroonmootori rootorimähisel?|
a) 1
| |
|
b) 2
| |
|
c) 3
| |
|
d) 4
| |
|
e) 5
|
Kui lühismootoriga asünkroonmootori kokkupanekul osutub, et rootor käib vastu staatorit (õhupilu on ebaühtlane), siis tuleb :|
a) rootori välispind üle treida
| |
|
b) staatori sisepind üle treida
| |
|
c) pöörata laagrikilpe koos rootoriga leidmaks rootori õige asend
|
Millisest parameetrist sõltub sünkroonmootori pöörlemiskiirus?
a) toitepingest
| |
b) toitevõrgu sagedusest
| |
c) pooluspaaride arvust
| |
d) koormusest võllil
| |
Pinge vähenedes sünkroonmootori kiirus:|
a) väheneb
| |
|
b) ei muutu
| |
|
c) suureneb
| |
|
d) väheneb vastavalt koormuse vähenemisele
|
Kuidas oleneb asünkroonmootori moment toitepingest?|
a) ei olene
| |
|
b) on võrdeline pinge ruuduga
| |
|
c) on võrdeline pingega
| |
|
d) on võrdeline ruutjuurega pingest
|
Asünkroonmootori toitepinge vähenemisel mootori poolt arendatav moment:|
a) suureneb
| |
|
b) veidi väheneb
| |
|
c) väheneb võrdeliselt pinge ruuduga
| |
|
d) ei vähene
|
Asünkroonmootori nimimoment on 100 Nm. Mootori toitepinge on 90% nimipingest. Kui suur on asünkroonmootori moment 90% toitepinge korral?
|
Põhjendus!
|
Mille tähis on?
|
a) kolmefaasilise trafo tähis
| |
|
b) lühisrootoriga asünkroonmootori tähis
| |
|
c) faasirootoriga asünkroonmootori tähis
| |
|
d) sünkroongeneraatori tähis
|
Tahhogeneraatori sisendsuuruseks on|
a) pinge
| |
|
b) vool
| |
|
c) võlli pöörlemiskiirus
| |
|
d) moment
|
Mida mõõdab/teeb tahhogeneraator?|
a) elektrienergia tarbimine
| |
|
b) mootori pöörlemiskiirus
| |
|
c) kiirendust
| |
|
d) laeb akut |
Milline ergutus on tahhogeneraatoril?
a) võõrergutusega
| |
b) rööpergutusega
| |
c) jadaergutusega
| |
d) segaergutusega
| |
e) püsimagnetitega
| |
Mille tähis on?
|
a) kolmefaasilise trafo tähis
| |
|
b) lühisrootoriga asünkroonmootori tähis
| |
|
c) faasirootoriga asünkroonmootori tähis
| |
|
d) sünkroongeneraatori tähis
|
Milline asünkroonmootori moment on suurim?|
a) käivitusmoment
| |
|
b) vääratusmoment
| |
|
c) nimimoment
| |
|
d) ideaaltühijooksumoment
|
Kui koormusmoment ületab asünkroonmootori vääratusmomenti, siis mootor seiskubMillistel alljärgnevatel mootoritel pole lubatud tühijooks?
|
a) alalisvoolu haruvoolumootoril (rööpergutusega)
| |
|
b) sünkroonmootoril
| |
|
c) alalisvoolu peavoolumootoril (jadaergutusega)
| |
|
d) ühefaasilisel asünkroonmootoril
|
Mis on haruvoolumootor?|
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
|
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
|
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|
Mis on peavoolumootor?|
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
|
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
|
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|
Mis on kompaundmootor?|
a) rööpergutusega alalisvoolumootor
| |
|
b) jadaergutusega alalisvoolumootor
| |
|
c) segaergutusega alalisvoolumootor
|