Jugatrüki värvidele esitatakse väga täpsed ja keerulised nõuded. Seni pole suudetud luua värve, mis vastaks kõigile neile nõuetele. Sellisteks põhinõueteks on:

*  Värvid peavad säilima võimalikult kaua

*  Väärid peavad kergelt voolama läbi peenikeste kapilaaride

*  Värvi vedelik peab keema ja kondenseeruma ilma oma omadusi kaotamata

*  Värv ei tohi välja voolata kapilaaridest

*  Värvitilgad peavad olema ühesuguste mõõdetega

*  Värv peab võimalikult kiiresti ( momentaalselt) kuivama trükipinnal

*  Värv peab hästi kinnistuma trükipinnale

*  Värv peab olema katvate omadustega

*  Värvid ei tohu valguse käes pleekuda

*  Värvid peavad omama polügraafiliste triaadvärvide  värvusi

*  Värvi pealispind peab olema mehaaniliselt tugev

       Selliste nõuete täitmine on äärmiselt keeruline, kuna nii mõneski punktis on nad vastuolulised.

       Valdavalt on jugavärvid vesialusel valmistatud tindid, milledele on lisatud glütseriini, glükooli, etüülpiiritust ja orgaanilisi vedelaid pigmente. On kasutusel ka tahkeid pigmente.

 

                   Tindiballoonid

          Tindiballoonid on erinevad. On kasutusel kahte tüüpi balloone. Kõige enam on levinud sellised, kus tindiballoon ja düüsiblokk moodustavad ühtse süsteemi. Iga ballooni vahetusel vahetatakse seega trükipea, mis tagab trüki hea kvaliteedi. Sellel juures on vahetus lihtsam. Teisel juhul on balloon ja trükipea eraldi. Siin vahetatakse vaid balloon.

          Trükipea valmistamine on keeruline operatsioon, mis toimub mikronite tasemel. Töö on võrreldav  tänapäeva elektroonikatööstuse mikroskoopiliste suurustega. Kasutatakse väga õhukesi metalli ja isolatsioonikihte. Kihid töödeldakse laseriga. Selline tootmine nõuab suuri investeeringuid ja palju aega keeruka tehnoloogia väljatöötamisel. Selle tõttu valmistavad trükipäid jugatrükiks vaid vähesed  firmad.

 

         Jugatrükk tahkete tintidega

         Üheks jugatrüki eriliigiks on trükk tahkete tintidega. Selliseid seadeid laseb välja firma Tektronik. Värvina on kasutusel värvilised vahapulgad, mis vastavad baasvärvidele. Need vahapulgad asetatakse trükipeasse. Soojuselemendid vedeldavad vaha 90°C juures. Vedel vaha satub reservuaari, kus värv on vedelal kujul. Kujutise saamiseks trükipea pumpab vajaliku hulga värvist ja täiendavalt soendab neid. Selliste seadmete trükimehhanism on ehitatud samal põhimõttel, kui  pideva joaga printeritel. Paber on kinnitatud pöörlevale silindrile. Kujutis tekib ühe tootmistsükli jooksul. Elektronseade tulistab vajalikul ajal imepisikesi piisku.

         Peale paberiga kontakti saamist värv momentaalselt muutub tahkeks. Selle tõttu kujutis ei imendu paberisse , vaid jääb paberi pinnale. Üheltpoolt on see väga hea, kuna  värv ei imendu paberisse ja puudub värvi laialivalgumine. Kuid kiire kuivamise tõttu  paberi pind muutub karedaks. Selle tõttu peale trükkimist lastakse kujutis läbi valtside, mis suruvad tilgad laiali ja annavad läikiva pinna.

       Faasi muutumise tõttu saavutatakse kvaliteetne kujutis. Puuduseks on aga tõmmise suhteliselt kõrge maksumus. Ühevärvilise trüki jaoks on see süsteem sobimatu. Teda kasutatakse juhul, kui on vajalik eriti kõrge värvi edasiandmise kvaliteet nagu see on proovitrükkide puhul.

       Sellise värvi kasutamise puhul aga ei teki probleeme düüside ummistumisega. Seade uuesti töökorda seadmisel sulab düüsides asuv vaha ja seade on töökorras.