Paber on põhiliseks materjaliks trükitööstuses. Ilma paberita ei omaks Gutenbergi geniaalne avastus mingisugust tähtsust. Paberit kasutatakse informatsiooni edasiandmiseks ja säilitamiseks. Kuid käesolevaks ajaks on ilmunud elektroonsed informatsiooni kandjad. Ta on võtnud enda kanda need funktsioonid, mida kuni viimase ajani omas paber. Kas see tähendab paberi ajastu lõppu? Kuid õigus on neil ,kes usuvad, et ka informatsiooni kandjana paber ei kaota oma tähtsust. Igal aastal ilmuvad uued paberisordid uute omadustega ja uute trükiviiside tarbeks.

Paber digitaaltrüki vajadusteks

Erilise koha uute paberisortide hulgas omavad paberid, mis on ette nähtud digitaaltrüki jaoks. Kui ofsettrükis trükkija valib paberi, mis on kõige enam sobiv antud trükiliigi jaoks, siis digitaaltrükis valmistatakse paberit spetsiaalselt antud trükiliigi vajadusteks. Selliste paberite valik on küllaldaselt suur, seega valikuvõimalus on olemas.

Paber on elav materjal, mis on tundlik küllaltki väikestele niiskuse, temperatuuri ja mehaanilise mõjutuste muutustele, kuid mõju paberile digitaaltrükimasinates on teistsugune, kui ofsetmasinates. Selle tõttu digitaaltrükis kasutatav paber peab omama hoopis teisi omadusi, kui ofsettrüki paber. Nii näiteks digitaaltrükimasinates paber ei puutu kokku niisutusveega. Kuid samal ajal mõjub talle kõrge temperatuur, kui toimub tooneri fikseerimine paberile. Selle tõttu on digitaaltrükis esmatähtis paberi vastupidavus kuumutamisel. Teised paberi omadused on vajalikud trüki kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Kuna enamus protsesse on seotud elektrograafiaga, peavad paberi omadused ka seda arvestama. Nii näiteks on vajalik säilitada paberis suhteline niiskusaste, mis ei taga ka kõige sobivamaid tingimusi kujutise kandmiseks paberile, vaid tagavad tooneri sulamise ja kinnitumise paberile. Paber peab olema ka vaba staatilisest elektrist, mis tunduvalt mõjub trüki kvaliteedile.

Digitaaltrükimasinad ilmusid suhteliselt hiljuti. Selle tõttu täpseid nõudeid nende paberite kohta pole. Selle tõttu vastav töö paberite omaduste määramiseks toimub. Tehakse kindlaks digitaaltrükis kasutavate paberite trükiomadusi, nõuded paberi pinna tugevuse kohta. Uuritakse, kuidas viia miinimumini staatiline elekter. Kuid sealjuures selgus, et nõuded rullpaberile ja poognapaberile digitaaltrükis on erinevad.

Poognapaber digitaaltrükiks

Elektrostaatilise trükiviisi puhul on poognatrükis erilised nõuded. Need on seotud vajadusega tagada paberipoogna häireteta masina läbimine, tooneri kinnitumisega paberile ja tooneri fikseerimise viisidega.

Enamikel printeritel tooneri ülekandmiseks paber peab eelnevalt saama laengu. Positiivse laengu juures paber liigub negatiivset laengut kandval silindril millel asub ka trükitav kujutis. Paberi eemaldumisel silindrist tooner seoses laengute eripooluste tõttu tooner kantakse silindrilt paberile. Ja peale seda fikseeritakse temal kuumuse mõjul. Temperatuuril 120 - 150 ºC. Osades seadmetes võib temperatuur tõusta kuni 180 °C. Sealjuures toimub tooneri kleepumine paberi kiudude külge ja tekkib vajalik kujutis.

Tooneri ülekande kvaliteet oleneb paberi kvaliteedist ( kiudude asendist paberil, paberi pinna siledusest ja nõutavast paberi niiskusest). Tooneri õige sulamine oleneb ka tooneri adhesioonist paberile.

Indigo tüüpi trükimasinad kasutavad teist tüüpi trükivärve. Nad ei kinnitu paberile kuumutamise teel. Selle tõttu Indigo tüüpi masinatel kasutatakse pabereid, mis on lähemal ofsetpaberitele.

Vaakumseadmed trükipaberi paberipakist eraldamiseks ja trüki-masinasse edastamiseks vajavad, et kasutatav paber oleks sile ja mõõdukalt poorne omades niiskust 55%.

Indigo tüüpi masinates värvi ülekandmine toimub kasutades tänu laengut omavale ofsetkummile ,millel värvidega luuakse kujutis. Värv kantakse kummilt paberile. Seoses värvi vähese adhesiooniga tema nakkavus paberiga on väike. Kasutades vähese liiminguga, ilma puitmassita paberit tagatakse värvi imbumine paberi pooridesse. Kuid koos sellega tunduvalt halvenevad värvide värviomadused. Selle tõttu Indigo masinates kasutatakse kahekordse kattega väga siledaid pabereid. Sileduse saamiseks neid pabereid kalandreeritakse.

Rullpaber digitaaltrükiks

Digitaaltrükimasinateks, mis kasutavad rullpaberid on : Xeikon ja sama tüüpi trükimasinad, mida tootsid IBM, Agfa, Xerox, MAN Roland kasutavad rullpaberit. Nendes masinates paberpeale tooneri fikseerimist lõigatakse poognasse. Selle tõttu paberirullid nende masinate jaoks on nõrgalt rullitud selleks, et peale lõikamist paber ei kaarduks.

Kuna kujutis nendes masinates kantakse paberile samuti elektrograafilisel teel, siis peavad ka need paberid kannatama paberi hetkelist kuumutamist tooneri fikseerimiseks. Samuti peab paberi niiskus olema suhteliselt madal, et paber peale kuumutamist ja jahutamist ei hakkaks vollima. Selleks juba paberi valmistamisel püütakse vähendada paberi niiskust ja püütakse tagada paberi niiskuse ühtlus mõlemas paberikiudude suunas. Samuti püütakse lisada paberisse aineid, mis vähendaks staatilist elektrit, mis tunduvalt segab kujutise üleminekut trükivormilt paberile.

Paberi valmistamisel püütakse leida selliseid kattematerjalide koostisi, mis pehmeneksid paberi pinnal Firma Xeikon seadmete jaoks on välja töötatud suurel hulgal paberisorte, mis tagavad kvaliteetse kujutise saamise. massiga alates 60 -kuni 270 g/sm² .Paberirullid vajaliku niiskusega pakitakse paberivabrikutes ja neid võib avada vahetult enne trükkimise alustamist. See tagab paberi vollimise võimaluse vähenemise või isegi ärajäämise.

Juhul, kui vahetatakse paberit, tuleb paika panna ka uued trüki parameetrid. Paber peab trükkimisel olema pingul ja omama suhtelist niiskust 30 % Sellise niiskusastme saavutab paber trükimasinas vahetult enne trükkimist.

Paber digitaalsetele ofsettrükimasinatele

Kasutusel on ka poognaofsetmasinad, milledes kujutis kantakse trükimasina silindrile. Sellise tehnoloogiaga töötavate masinate hulka kuuluvad nn. DI masinad ( Direct Imaging );nagu Heidelberg DI, Adast, 74 Karat, . Digitaalne on kujutise kandmine trükivormile ofsettrükiks. Selle tõttu sellisele tehnoloogiale pole vajalik spetsiaalne trükipaber. Erilisus seisneb nende masinate juures selles, et trükkimine toimub nn. kuivofseti meetodil. Selle tõttu on kasutusel küllaltki paksud värvid, mis nõuavad paberi pinnalt head vastupidavust. Vastasel korral võib värv hakata paberikiude välja tõmbama, mis tunduvalt vähendab tõmmise kvaliteeti.

Paberikiudude asendist paberis ja tema pinna siledusest oleneb põhiliselt trüki kvaliteet. Juhul, kui paberi pind on kare võib see mõjuda trüki halvale kvaliteedile selliste näitajatega nagu: ebaühtlased rastripunkti ääred, mitteküllaldane optiline tihedus, vähenenud trüki teravus. Kui aga paber on liiga sile, siis tekivad raskused paberi liikumisel trükimasinas.

Tänapäeval on suund toonerikübemete läbimõõdu vähenemisele Kui tooneri läbimõõt on väiksem, kui 0,1 mikronit võib tooneritera mittesileda paberi tarvitamisel langeda paberi pooridesse. See aga viib optilise tiheduse vähenemisele. Seega tooneri terade vähenemisel tuleb kasutusele võtta siledamaid pabereid. Samuti on omavahel seotud seadme eraldusvõime ja paberi siledus. Õige paberisordi kasutamine digitaaltrükimasinates on kvaliteedi suhtes üks otsustavamatest faktoritest. Informatsioon paberi iseloomust ja toonerist aitavad valida ja täpsustada trükiprotsessi.

Paberite hindamisel tuleb lähtuda järgmistest paberite näitajatest nagu:

* Paberi niiskus

* Temperatuurile vastupidavus

* Vastupidavus voltimisele

* Võimalus liimköiteks

* Nakkavus foolioga

* Värvitooni muutumine

* Vastupidavus hõõrumisele

* Nakkavus lakiga

* Paberi lõigatavus

* Võimalus nuutimiseks

Muud trükimaterjalid ja nõuded neile.

Kõige enam erinevamaid materjale võib kasutada jugatrükiseadmeis. See jugatrüki erisus on seotud asjaoluga, et jugatrükis puudub kontakt trükipea ja trükitava materjali vahel. Siin võib trükkimine toimuda ükskõik millisele materjalile juhul, kui seda materjali on võimalik transportida läbi jugatrükimasina ja teiseks on vajalik , et kasutatav värv nakkuks trükipinnaga.

Elektrofotograafias nõuded materjalile olenevad ülekande printsiibist. Kui ülekanne toimub tänu elektrostaatilistel jõududele väikese surve juures, siis materjal peab omama teatavaid elektrilisi omadusi. Siin mõjub tunduvalt ülekande kvaliteet õhuniiskusest. Siin tootlikus tunduvalt oleneb ka materjali massist. Trükkida metallfooliol on siin võimatu.

Kui ülekanne aga toimub suure surve all, see ei oma tähtsust. Sellisteks seadeteks on NexPress, Indigo seadmed ja Xerox iGen3. See protsess aga on aga väga keeruline.

Suuri nõudeid trükitavale materjalile aga ei esitata alati elektromagnetograafias. Selle tõttu faktuursetele materjalidele trükkimisel on parimad firma Oce seadmed.

Trükimaterjalid

Digitaaltrükis loodava kujutise kvaliteet oleneb paljus kasutatavate materjalide kvaliteedist. Neid on põhiliselt kolm:

Tooner

Magnetkandja

Valgustundlik kiht

Harilik paljundusmasinate tooner koosneb kahest ainest: väga peenikesest tahmavaigust ,mille terakeste suurus on 5 - 20 mikronit. Selleks, et anda elektrilised omadused tooneri terakestele, on spetsiaalsed lisandid, mis võimaldavad luua elektrilise laengu. Toonerit iseloomustab tema elektrilised omadused ja ta omadus soojendamisel kinnituda alusmaterjalile.

Väga suurt tähtsust omab tooneri terakeste suurus. Suurus otseselt mõjub trüki eraldusvõimele ja seega ka kvaliteedile. Termiline kinnitumine oleneb terakeste adhesioonivõimest ja sulamistemperatuurist.

Tooneri transportivaks aineks on rauaosakesed, mille mõõtmed võivad erineda 50 -100 mikronini. Osakesed on kaetud polümeerse kattega, mis omab toonerile vastupidist polaarsust.

Valgustundlik kiht omakorda koosneb elektrilise laengu kihist, valgustundlikust kihist, isoleerkihist ja alusmaterjalist milleks on harilikult metall või plastik.

 

Tootmise arenedes on kasutusele võetud teise põlvkonna toonerid, millede koostis ja ehitus on veelgi keerulisem. Tuleb arvestada, et toonerid erinevatele masinatele on erinevad. Põhiliseks näitajaks on seejuures temperatuur, mida vajatakse kujutise kinnitamiseks paberile.

 

1 Vaigu osakesed

2 Värvaine pigment

3 Kattev sideaine

4 Väline kate

Uue tooneri omapäraks on igas osakeses asuv vaiguosake. Tänu sellele pole vaja õli, mida oli vaja kinnitava kuuma tela määrimiseks selleks, et tooneri osakesed ei kinnituks soojuse mõjul võllile.