Peale ofsettrüki võidukäiku viimastel aastatel, arvutitööstuse plahvatavat arengut, laserite tungimist polügraafiasse on trükitööstuses alanud täiesti uus olukord. Peale kõrgtrüki taandumist on tekkinud terve rida uusi trükiviise, mis asuvad elektroonika ja klassikalise polügraafia piirimail.

Uute ( tegelikult hästi unustatud vanade ) trükiviiside tekkimise põhjusteks on ennekõike arvutitehnikate uute võimaluste ärakasutamine ja klassikalise ofsettrüki kasutamise ebaotstarbekus väiksemate tiraažide valmistamiseks.

Ühe sellise vahetrükiviisina leiab üha enam kasutamist üks sõeltrüki liike, mida praegu tunneme ühe Jaapani firma Riso Kagaku Corporation nime järgi- risograafia. Ta ühendab endas arvutitöötluse viimased saavutused, kõrge andmetöötluse võimalused edastada informatsiooni trükiettevalmistusse.

Risograaf pole tavaline paljundusmasin. Ta on loodud täitma tühimikku, mis jääb koopiamasina ja ofsettrüki vahele.

Risograafias kasutatav trükiprintsiip

Kasutatav trükiprintsiip on sõeltrüki üks alaliike. Trükivormiks on sünteetilisest materjalist kile, mis ei lase trükivärvi läbi. Trükkivad elemendid tekitatakse laseri abil avadena kilematerjalil.

Saadud kile antakse edasi trükisektsiooni, kus trükivärv surutakse läbi trükivormis olevate avade trükivormi teisel küljega kontaktis olevale paberile.

Risograafia eelkäijad

Siidi- ja rotaatortrüki loojaks loetakse geniaalset leiutajat Eddisoni, kes oli rotaatortrüki leiutaja.

Rotaator oli üheks tuntumaks dokumentatsiooni paljundamise viisiks enne elektroonsete kopeerimis - paljundusmasinate ilmumist

Rotaatorpaljunduse aluseks oli vahapaber. Vahapaber aga koosnes siidist riidest - võrgust, mis oli kaetud vahaga. Vahapaber pandi kirjutusmasinasse. Ilma kopeerlindita trükiti sellele vajalik tekst. Trükkimise tulemusena eemaldati paberi pinnalt vahakiht.

Saadud vahavorm kinnitati rotaatorisse. Rotaatoris tõmmati leht silindrile. Trükivärv ise asub silindri siseküljel. Trükkimiseks suruti trükivärv läbi trükivormi sellega kontaktis olevale valgele paberilehele.

Trükiprotsess polnud keeruline, kuid kasutatav vedel trükivärv kuivas halvasti. Selle tõttu kasutati rotaatoril trükkimiseks spetsiaalset rotaatoripaberit, millel puudus täiesti liiming.

Sellise trükise valmistamisel oli probleemiks kvaliteet. Samuti polnud praktiliselt võimalik edastada illustratiivset materjali.

Möödunud sajandi teisel poolel hakati rotaatori trükivormide valmistamiseks kasutama tolleaegse termograafia saavutusi. Vormimaterjalina võeti kasutusele kile. Originaal ja trükivormimaterjal asetati kahele sünkroonselt liikuvale silindrile. Piki originaali silindrit liikus analüüsiv fotosilm. Piki trükivormi kandvat silindrit liigub aga elektrisädeseade. Töö käigus analüüsiv seade vaatab punkt haaval läbi originaali ja juhib sünteesivat seadet, mis punkt haaval kasutades sädelahendit, loob kilel avad, mis vastavad originaalile. Selle seade eraldusvõime oli maksimaalselt 30 joont sentimeetri kohta. Selliseid seadeid valmistasid firmad Gestetner ja Rex - Rotori.

Risograafia koht teiste trükiviiside hulgas

Risograafiat kasutavad asutused on seisukohal, et oma tehniliste võimaluste poolest on risograafia koopiamasina ja ofsetmasinate vahepeal. Allpool toodud skeemil on võrreldud erinevate dokumentide paljundusviise olenevalt tiraažist ja ka trükistele esitavatest kvaliteedinõuetest.

 

Risograafi trükikvaliteet on võrreldav ofsettrüki kvaliteediga. Võrreldes kserograafias valmistatud pljundustöödega on töö risograafil tunduvalt kiirem.

Toodangu omahind risograafias

Toodangu omahinna arvestamise aluseks on võetud järgmine valem

O = A + V + V + R + (. T + K x T )

Kus:

• Omahind O
• Amortisatsioon A
• värvi hind V
• trükivormi maksumus V
• tsehhikulu R
• kuu töömaht K
• täiendavad kulud T
• töötasu T

Arvestama peab aga firma poolt antud andmeid seadme kohta.

Nimelt seadme keskmiseks ressursiks peab firma 5 miljonit tõmmist. Ühe trükivormi vastupidavuseks peetakse kuni 3ooo tõmmist. Mida suurem on masina koormus, seda väiksem on tõmmise maksumus.

Koopia maksumus risograafias oleneb trükise tiraažist.. Trüki käigus kulub värv ainult trükise valmistamiseks. Mida vähem on trükitavat pinda seda vähem kulub ka trükivärvi. Ühe tõmmise hind oleneb tiraaži maksumusest. Kuna valdav osa tiraaži maksumusest kulub matriitsi valmistamiseks, siis tiraazi suurenemisel ühe tõmmise maksumus väheneb.

 

Risograafia võimalused

RISOGRAAFIA ÖKONOOMSUS

Tiraaži tõustes koopia hind väheneb

Seadme ressurss on suur

Trükkimiseks ei vajata spetsiaalset ruumi

RISOGRAAFIA TOOTLIKUS

Risograaf ei vaja soojendamisaega

Esimene tõmmis saadakse peale originaali kopeerlauale panemist 18 sek. jooksul

Seadme trükikiirus on kuni 130 tõmmist minutis

Risograafi on võimalik ühendada arvutiga ja trükkida arvutis kujundatud materjale

Risograafil töötamine ei nõua erikoolitust