Freesimine
on mehaaniline töötlemine, kus pöörlev frees lõikab tooriku
pinnalt laaste. Freesimisega antakse detailile vajalik kuju ning
pinna siledus. Freesiga on võimalik toota mitmeid detaile. Nii
näiteks freesitakse tasapindu, sooni, astmeid, hammasrataste
hambaid jpm. Erinevate detailide tootmiseks on aga vajalik
erinevate freeside kasutamine.
Frees on paljuhambaline lõikeriist toorikute freesimiseks. Neid
liigitatakse hambaid kandvate pindade kuju ja asendi,
lõikeplaatide olemasolu, kinnitusviisi ja materjali järgi.
Olulisemateks freesideks on:
·silinder- ja
otsfreesid – tasapindade töötlemiseks;
·tigu- ja moodulfrees
– hammasrataste valmistamiseks.
Silinderfrees
Otsfrees
Ketasfrees
Sfäärisilinderfrees
Sõrmfrees
Freespink on tööpink freesimiseks.
Freespingid jagunevad üldotstarbelisteks ja eriotstarbelisteks.
Vastavalt töövõlli asendile on üldotstarbelised freespingid
horisontaal-, vertikaal- või universaalfreespingid.
Eriotstarbelised freespingid on ettenähtud kindla funktsiooni
jaoks – keermefreespingid, kopeerfreespingid jm.
Horisontaalfreespingid –
töövõll asetseb horisontaalselt ning sellele kinnitatakse
freestera. Töövõlli liikumine moodustab freespingi pealiikumise,
töölaud võib saada piki-, rist- või vertikaalettenihke.
Vertikaalfreespingid –
töövõll ja freestera on paigutatud vertikaalselt, nende liikumine
moodustab samuti pealiikumise. Ka vertikaalfreespingi töölaud võib
liikuda tera suhtes piki, risti või vertikaalselt.
Universaalfreespink
– horisontaal- ja vertikaalfreespingi kombinatsioon. Töölaud on
pööratav.
Kopeerfreespingid
Kopeerfreespingid on ettenähtud ruumiliselt keerukate detailide
tootmiseks kopeerimise teel. Nendel valmistatakse turbiinide
töörattaid, stantsi šabloone jne.
Kopeerfreespink on varustatud elektrilise
kopeersõrmega, millele antakse kolm ettenihke suunda -
horisontaalne, vertikaalne ja ristiliikumine. Selle tööpõhimõte on
sama, mis treipingi kopeersõrmel.
Kopeerfreespingi puuduseks on šablooni
valmistamise vajadus, millel on raske ning mõnel juhul võimatu
paranduste tegemine. Selle puuduse kõrvaldab arvjuhtimispink, kus
šablooni asemel kasutatakse arvutis modelleeritud toorikut.
Arvjuhtimispingid
Arvjuhtimispinkidel e. CNC freespinkidel kasutatakse viit või
enamat töökoordinaati. Nendel töödeldakse väga keerulisi pindu,
näiteks laeva sõidukruvisid, kopterilabasid, lennukidetaile,
pressivorme jne.
Viimasel ajal on arvjuhtimispingid asendanud vanamoelisi
kopeerfreespinke.