19. saj toimus maailmas industriaalrevolutsioon. Tänu Bessemeri protsessile algas 1855 aastal terase masstootmine, mis võimaldas ehitada teraskonstruktsioone pilvelõhkujate tarvis.

Mitmekümnemeetrised tornid oleksid aga kasutuskõlbmatud, kui E. Otis ei oleks tulnud turule ohutusseadmetega varustatud liftiga. Tänapäevased lift on oluline element, mis aitab elada ja töötada kõrgel maapinnast. Isegi väiksemad mitmekorruselised hooned on varustatud liftiga liikumispuuetega inimeste jaoks.

Selles peatükis vaatleme, kuidas tänapäevased liftid liiguvad ühelt korruselt teisele, ohutus- ja kontrollsüsteeme.

Lifte võib jaotada mitme kriteeriumi järgi. Ajami tüübi järgi liigitatakse liftid:

·         hüdrolift – elektrilise hüdroajamiga lift;

·         elektriline lift – elektrilise ajamiga lift.

Hüdrolift kabiini alla on paigutatud hüdrauliline süsteem.

Allikas: http://static.howstuffworks.com/

Lifti hüdrauliline süsteem: 1. silinder; 2. kolb; 3. õlimahuti; 4. labapump; 5. klapp; 6. hüdrauliline õli. (Allikas: www.howstuffworks.com)

See süsteem omab kolme olulist osa:

·         õlimahuti

·         elektriajamiga pump

·         silindri ja õlimahuti vaheline klapp

Labapump pumpab mahutist õli, läbi torude või voolikute silindrisse. Avatud klappi korral voolab survestatud õli kergemat teed pidi tagasi mahutisse, kui klapp on aga suletud, pumbatakse õli otse silindrisse. Õli koguneb silindrisse ning surub sellest välja kolvi, mis omakorda tõstab liftikabiini.

Valitud korrusele jõudes lülitatakse pump välja. Õli ei pääse silindrist tagasi mahutisse, samuti on suletud klapp, seega kabiin jääb liikumatult seisma.

Alla liikumiseks avatakse klapp, mis kabiini survel laseb õlil voolata tagasi mahutisse. Kabiini peatamiseks klapp uuesti suletakse.

Selline süsteem on väga lihtsa ehitusega ning vägagi tõhus, kuid omab mitmeid puudusi.

Seadmete gabariidid on sellise süsteemi peamiseks puuduseks. Mida kõrgem on hoone, seda pikem peab olema silinder. Näiteks viiekorruselise maja (15m kõrgune) varustamiseks sellise liftiga, peab olema silinder peaaegu topelt pikem (26 – 28m).

Teiseks vähemoluliseks puuduseks on süsteemi madal kasutegur. Kolvis salvestunud tohutu potentsiaalne energia on kasutatav vaid õli pumpamiseks tagasi mahutisse. Lifti kabiini tõstmiseks on aga vaja rakendada arvestatav hulk elektrienergiat.

Populaarsemateks osutunud trossülekandega elektriajamiga liftidel puuduvad hüdrolifti puudused.

Lifti kabiini tõstmiseks kasutatakse terastrosse või painduvate polüuretaaniga kaetud terasrihmu. Trossid on ühendatud ühelt poolt kabiiniga, teiselt poolt keritud ümber rihmatrumli (3). Rihmatrummel on ühendatud läbi hammasratasülekande või otse elektrimootori (2) võllile. Üldjuhul asuvad kontroller (1) ja ajam masinaruumis liftišahti peal.

Trossidega on ühendatud ka vasturaskused, mille kaal on umbes 40% lifti täismassist. Vasturaskuse mõte on säilitada energiat. Kabiini tõstmisel on mootori koormus väiksem, kui parasjagu langetatakse ka vasturaskust, sama kehtib kabiini alla laskmisel. Sellist lahendust on võimalik võrrelda kiigega.

Nii kabiin kui vasturaskus on paigutatud juhikutele, mis välistavad kabiini kõikumist ja kinnikiilumist.

Allikas: www.howstuffworks.com/

Lifti ohutuse tagamiseks kasutatakse terastrosse, mis on valmistatud omakorda peenematest trossidest. Kabiin kinnitatakse nelja kuni kaheksa trossiga, kus iga üks suudab kanda nii vasturaskuse kui ka kabiini raskust.

Lisaks on lifti kabiin varustatud püüduriga, mis rakenduvad kabiini liiga kiirel liikumisel.

Rihmatrumli sisse on kujundatud stoppersüsteem, mis kesktõukejõu ehk tsentrifugaaljõu abil haakub hammastesse. Seejärel selle külge kinnitatud tross seiskub. Kabiini edasisel liikumisel rakendub selle külge kinnitatud mehhanism, mis tõmbab kiilutaolised piduriklotsid kiilukujulisse vahemikku. Piduriklotsid rakenduvad juhikutele ning kabiin peatub.

Allikas: www.howstuffworks.com/

 

Lifti alla paigutatud puhver, mis pehmendab lööki kabiini šahti põhja kukkumisel ning elektromagnetiline pidur, mis rakendub nii šahti alumises kui ka ülemises osas ning toite kadumisel.

Ka uksed on osa lifti ohutussüsteemist. Tavaliselt on nii liftile kui šahtile paigutatud oma enda uksed, mis välistab inimeste kukkumise šahti. Kabiiniuste avamisel haakuvad nad šahti ustega, mille tagajärjel avanevad mõlemad.

Tänapäeva liftid on väga keerulise juhtimissüsteemiga seadmed, mis vajavad korrektse töö jaoks arvutit ja mitmesuguseid andureid.

Sellel kursusel vaatleme lifti lihtsustatud skeemi neljakorruselise hoone tarbeks.

Kaasaegne lifti juhtimine:

Traffic Master 516 juhtseadme plokkskeem