Kompressorid on seadmed, mis on ettenähtud suruõhu tootmiseks. Suruõhku kasutatakse väga erinevates protsessides näiteks töötavad suruõhul erinevad pneumotööriistad, edastatakse postisaadetisi, käitakse pidureid, pihustatakse erinevaid vedelike jpm.

Kompressor nimetatakse masinat, mis toodab algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga suruõhku.

Kompressoreid iseloomustatakse järgmiste kriteeriumite järgi:

·         väljuva gaasi rõhk (MPa);

·         rõhutõusuaste – kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe;

·         tootlikus (m³/s);

·         tarbitav võimsus (kW);

·         kasutegur – Olenevalt tüübist 50-95%.

Kompressorid jagunevad ehituse järgi:

·         kolbkompressor – ehituselt väga sarnane kolbpumbaga. Silindris liikuv kolb surub kokku kompressorisse siseneva gaasi. Tootlikus on tavaliselt 4m³/s, väljuva gaasi rõhk kuni 1000 MPa (10 000 bar), rõhutõusuaste 35 - 40;

Kolbpump. Allikas: jh-c.blogspot.com

·         rotatsioonikompressor – nendest levinum on labakompressor, mille põhiosa on rootoris ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad korpuse sisepinnani, moodustades selliselt kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. Rotatsioonikompressorite tootlikus on kuni 15m³/s, rõhk tavaliselt kuni 1.5 MPa (15 bar);

·         tsentrifugaalkompressor – rootori pöörlemisel surutakse tsentrifugaaljõu abil labadevahel olev gaas rõngaskambrisse. Tootlikus on kuni 300m3/s ning rõhk kuni 4 MPa (40 bar);

·         aksiaalkompressor ehk telgkompressor – rootori pöörlemisel kandub rootori mehaaniline energia, konsoolelt kinnitatud labade kaudu, üle gaasile. Tootlikus on kuni 400m³/s ning rõhk kuni 1 MPa (10 bar);

·         kruvikompressor – gaas kompreseeritakse tigupaariga. Tootlikus kuni 10m³/s, rõhk kuni 1.3 MPa (13 bar);

allikkas:  www.youtube.com

·         jugakompressor – töötab jugapumba põhimõttel.

Kompressorite tüübid:

a. kolbkompressor (1. kolb; 2. silinder; 3. sisselaskeklapp; 4. väljalaskeklapp);

b. rotatsioonikompressor (1. korpus; 2. rootor; 3. labad);

c. tsentrifugaalkompressor (1. rõngaskamber; 2. rootori laba; 3. võll);

d. telgkompressor (1. korpus; 2. rootor; 3. töölaba; 4. juhtlaba).

 

Kompressorseade

Vaatleme täiskomplektset kahesilindrilist õhkjahutusega kolbkompressorti

Allikas: http://www.bombayharbor.com/Product/7566/Air_Compressor.html

1. õhufilter;
2. ressiiver (suruõhu mahuti);
3. suruõhu väljalaskeklapp;
4. kondensaadi dreenikraan;
5. manomeetrid;
6. mootor;
7. rõhulüliti (kontakt manomeeter);
8. kaitseklapp;
9. silindrid.
   

Üheastmeline kompressor koos mootoriga on ühendatud suruõhu mahuti – ressiiveriga. Sisseimetav õhk imetakse läbi õhufiltri silindrisse, kus toimub selle kokkusurumine. Silindrist juhitakse suruõhk ressiiverisse. Rõhulüliti on seadistatud eelnevalt sätitud rõhkudele. Seda kasutatakse kompressori ajami juhtimiseks. Kaitseklapp on ettenähtud ressiiveri ja muude komponentide kaitseks rõhu eest, mis ületab maksimaalrõhu.

 

Suruõhu tarvet on raske ühtlustada, seega toimub see juhuslikult ja muutub suurtes piirides. Kasulik on viia kompressori tootlikus vastavusse tarbimisega. Selleks on kasutusele võetud sagedusreguleerimine. See võimaldab kompressoril kohaneda tarbimisega reguleerides sujuvalt ajami kiirust. Suruõhu tarbimise vähenemisel vähendatakse ajami nurksagedust, millega kaasneb kompressori tootlikkuse langus ja seega elektrienergia tarbimine

Sellise ajami suureks eeliseks on suurtes piirides rõhu elektroonne reguleerimine. Näiteks Atlas Copco η-ajamil kasutatav pulsilaiusmodulatsiooniga sagedusmuundur võimaldab muuta rõhku 4 – 13 baarini.

Suruõhutarbe diagrammi allikas: http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR5420/2002_mma_4_kompressor.pdf