|
|
Neljavärvitrükis kasutatavad CMYK-värvid on protsessvärvid.
Reaalse maailma värvide edasiandmiseks trükitakse neli
pooltransparentset värvi rastripunktidena üksteise peale nii, et
kogu värvigamma moodustub nende subtraktiivse ja autotüüpse segunemise tulemusel.
Nagu nimetus ütleb, on primaarvärvideks
siin tsüaan (Cyan), magenta (Magenta) ja kollane (Yellow). Must (BlacK,
Key)
võimaldab reprodutseerida musta teksti ja tumendatud varjundeid.
CMYK-värvides trükitud kujutise
puhul moodustuvad nähtavad värvid vastavalt sellele, milliseid
valguse lainepikkuseid trükitud pind absorbeerib ehk neelab ja milliseid
reflekteerib ehk peegeldab
vaatajale tagasi:
- tsüaan absorbeerib punase
valguse ja reflekteerib rohelist ja sinist;
- magenta absorbeerib rohelise
valguse ja reflekteerib punast ja sinist;
- kollane absorbeerib sinise
valguse ning reflekteerib punast ja rohelist;
- must absorbeerib (suhteliselt)
kogu pinnale langenud valguse.
Kolme primaarvärvi – tsüaani,
magenta ja kollase segamisel peaks ideaalsetes oludes neelduma kogu
valgus ja tekkima must. Siiski ei ole olemas ideaalselt puhtaid
trükivärve ning seetõttu saavutatakse segamisel vaid pruunika
alatooniga tumehall. Musta lisavärvi kasutamine võimaldab väikese
kirjasuurusega tekstide kvaliteetset trükkimist, edasi anda detaile
ja kokku hoida värvilisi trükivärve tumedate toonide trükkimisel.
|
|
CMYK
värvikaardid.
Seotud teemad:
Subtraktiivne värvisüntees
Autotüüpne värvisüntees
CMYK-värvimudel
Värviulatus
Koduleht:
Pantone CMYK
Pantone spot- ja CMYK-värvide vastavused
Pantone CMYK - RGB - HEX vastavused
CMYK
charts (PDF for free)
TPT õppematerjal:
Värviõpetus, värvihaldus
|
|
|
|
Pooltooniks nimetatakse
trükitehnoloogiat, kus ühtlase värvipinna muljet simuleeritakse
’jäljendatakse’ punktide abil. Need punktid võivad varieeruda nii
suuruselt, kujult kui tiheduselt.
Rasterdamistehnoloogia leiutati
19. sajandil. See võimaldab 3 primaarvärvi + musta kasutamisega
toota hulgaliselt värvitoone ja nende varjundeid. Rasterdamisel
muudetakse pildi pind värvipunktikestega ja ilma värvita aladeks.
Värvipunktide suuruse ja tiheduse reguleerimine võimaldab trükkida
pooltoone. Neid pooltoonide trükkimiseks kasutatavaid punktikesi
nimetatakse rastriks. Rastripunktid on piisavalt väikesed selleks,
et inimese silm ei suudaks neid tavapäraselt vaatlemiskauguselt
eristada ning paistavad seetõttu ühtlase värvipinnana. Näiteks 30%
rastrina trükitud magenta paistab meile roosa, sama rastriga must
aga helehall.
Loe edasi: Focoltone
|
|
Fotode töötlemise ja
trükiste digitaalse kujundamise protsessil ei kujuta pooltoonid
meile veel rastrit. Arvutiekraanil kuvatakse meile pooltoonid
monitori tõlgendusena erinevate objektide värvitooni väärtusest
vektorgraafikas või iga piksli toonist pikselgraafikas.
Rastrid tulevad käiku alles
trükiprotsessis, neid kasutavad nii laser- ja jugaprinterid kui ka
trükivormide valmistamiseks mõeldud printerid. Rasterdamine toimub
spetsiaalses rastriprotsessoris, mida nimetatakse RIP (Raster Image
Processor).
Tavaliseks
rastriks loetakse amplituudmodulatsioonrastrit (AM raster), mille
puhul muutub punktide suurus, kuid säilib nendevaheline kaugus.
Toonikõikumiste vältimiseks trükitakse rastrid üksteise suhtes nurga
all. Joonisel on esitatud tüüpilised rastrinurgad ofsettrüki puhul.
|
|
