Esileht
Tutvustus
Värvitaju
Värvikorrastus
Värvikujundus
Värvitrükk
 
 
 
^
 
 
 
 

Valguse- ja värvitaju

>>>

 

 

 

Nähtav valgus

Elektromagnetkiirgust, mis tekitab inimese silmas valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtavast valgusest lühema lainepikkusega on ultraviolettkiirgus ja pikemaga infrapunakiirgus. Need mõlemad on inimsilmale nähtamatud. Nähtava valguse spekter koosneb loendamatust hulgast monokromaatilistest kiirtest. Värvispektri otsmiste värvide segunemisel tekivad purpurvärvid. (Loe edasi)

Värvinägemine

Värvide nägemiseks nimetatakse organismi võimet eristada objekte sõltuvalt valguse lainepikkustest, mida objekt kiirgab (emiteerib), peegeldab (reflekteerib) või edastab. Inimese värvitaju on subjektiivne protsess, mis kujutab endast peaaju nägemiskeskuses sündivat vastust silma nägemisretseptorite poolt saadetud signaalidele. (Loe edasi)

Nägemisprotsess

Inimese silm on keerulise struktuuriga valgustundlik meeleelund. Trikromaatilise nägemise teooria põhjal aistib inimese silm nähtavat valgust kolmest retseptoritüübist koosneva mosaiigi abil. Oponent-protsessi teooria väidab, et nägemissüsteem interpreteerib kolmelt kolvikestetüübilt saadavaid signaale antagonistlikult: punane vastandatult rohelisele, sinine vastandatult kollasele ja must vastandatult valgele. (Loe edasi)

Värvipimedus

Inimese võimetust eristada teatud värve nimetatakse värvipimeduseks. Enamasti on see kaasasündinud, harvem võib see olla tekkinud traumade või silmahaiguste tagajärjel. Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel. Kõige enam esineb puna-rohelist värvipimedust, kuid on olemas veel teisi värvipimeduse vorme. (Loe edasi)

Värvitaju kontekstuaalsus

Värvide väljanägemine sõltub suuresti kontekstist ehk ümbritsevatest värvidest. Värvitaju üheks iseärasuseks on selle muutumatus. Värvikonstantsuse all mõeldakse seda, et me tajume objektide värve muutumatutena hoolimata valgustuse spektraalsete omaduste muutumisest. Samas muutuvad värvid oma naabervärvide mõjul. Simultaankontrastiks nimetatav nähtus on omakorda seotud suktsessiivkontrasti ilminguga. (Loe edasi)

Tehisvalgusallikad

Kunstlikuks valgusallikaks on lamp. Lambi tähtsamaiks omadusteks on tema värviedastus ehk värviesitusvõime, millest oleneb, kui loomulikuna paistavad värvid päikesevalgusega võrreldes. Valgusallikate värvisesitusvõimet iseloomustatakse kahe näitaja, värvsustemperatuuri ja värviedastusindeksiga. (Loe edasi)

 

Terminoloogia

Õpiväljundid

  • värvide optilise ja füsioloogilise aluse tundmine;

  • värvipimeduse ilmingute teadmine, nendega arvestamise oskus;

  • värvide kontekstuaalsete mõjurite tundmine, nendega arvestamise oskus.

Kinnistamine

Välislingid

 

 

 

 

Marje Tammert (2013). Värviõpetuse teooria e-kursus