Jaotus trükimasinate värvilisuse järgi
Ühevärvilised ofsetmasinad on valdavalt kasutusel väiksema formaadiga trükiste valmistamiseks. Sellega kaasnevad muud head omadused. Neid masinaid võib kasutada nii ühevärvilise toodangu, kui ka mitmevärvilise toodangu trükkimiseks.Nendes võib trükkida triaadvärvidega ja spot värvidega.
Mitmevärvilised masinad võivad olla ehitatud kolmel erineval viisil:
1. Mitu trükivormi- ja ofsetsilindrit asetsevad ümber ühe trükisilindri.Sellist masinat nimetatakse planetaarseks trükimasinaks.
2. Järestikuline kolmesilindriliste ühevärviliste trükisektsioonide asetus, mis on agreteeritud ühe- kahe-, nelja- või enamavärviliseks trükimasinaks.
3. Trükimasin koosneb ühest või mitmest kahevärvilistest viiesilindrilise ehitusega sektstsioonidest, mis on ehitatud planetaarses süsteemis. Tegemist on siis kombineeritud printsiibiga.
Kahevärvilised masinad tihti ehitatakse viiesilindrilise süsteemi järgi vertikaalsel või horisontaalsel sümmeetriateljel. Nendel skeemidel kaks ofsetsilindrit kontakteeruvad sama ümbermõõduga trükisilindriga, millel on sama ümbermõõt.
1. Ofsetsilinder 4. Forgreifer
2. Ofsetsilinder 5.Trükivormisilinder
3. Trükisilinder 6.Värvi ja niisutussüsteem
Planetaarset tüüpi neljavärvilistel ofsetmasinatel suure silindri ümber asub neli ofsetsektsiooni, mis koosnevad ofset- 2, trükivormi- 3 silindritest ja värvisüsteemist 4 ning niisutussüsteemist 5. Kui silinder on kolm korda suurem, siis on ta pinnal kolm komplekti haarajaid, mis järjestikku viivad paberipoognad läbi kõigi trükisektsioonide ja annavad trükitud poognad välatoomise transportöörile 6. Nendes masinates on poognate etteandmine ja vastuvõtt masina ühel küljel.
Planetaarse ehitusega masinad omavad siiski eelise sektsioonilise ehitusega masinate ees. Nad tagavad väga täpse värvide kohastamise, kuna poognad asuvad ühtede ja samade haarajate vahel ja puudub poognate üleandmine ühest sektsioonist teise.
Suuri planetaarset süsteemi masinaid kasutatakse väga täpse toodangu valmistamiseks, nagu raha trükkimine. Nimelt võtavad nad palju ruumi ja on keerukad valmistamisel.
Planetaarset süsteemi on aga tänapäeval hakatud kasutama väikese formaadiliste ofsetmasinate valmistamiseks, milledel puudub niisutussüsteem. See võimaldab neid ehitada eriti kompaktselt.
Omal ajal olid eriti levinenud aga planetaarset tüüpi ofsetmasinad, millede puhul kasutati laserit ja trükivormide valmistamine toimus trükimasinas. Masinate eeliseks oli nende operatiivsus. Nüüd on analoogsete masinate valmistajate ring aga vähenenud.
Kõige enam aga on kasutusel sektsioonilised mitmevärvilised trükimasinad ofsettrükiks. Poognad antakse üle järgmisse sektsiooni kasutades poogna üleandmise süsteeme, mis võivad olla silindrilised või harva ka ketttransportöörid.
Üleandesilindrid võtavad trükitud poogna esimesest trükisektsioonist. Pööreldes nad liiguvad teise sektsioonini ja annavad poogna üle teise trükisektsiooni haarajatele. Üleandmissilindreid iga sektsiooni vahel võib olla mitu, või üks. Sealjuures üleandmissilindri ümbermõõt on samasugune, kui teistel silindritel. Kuid on kasutusel ka trükimasinaid, milledel on kasutusel üleandmissilinder, mille ümbermõõt on kaks või kolm korda suurem, kui ofset- ja trükivormi silindritel.
Mõlemal süsteemil on oma eelised ja puudused
Juhul, kui üleandmisilindrid on sama suured, kui ofsetsilinder, siis üleantavate silindrite arv peab olema paaritu arv. Vastasel juhul läheks poogen trükki vale küljega. On aga selge, et mida rohkem selliseid üleandmisi toimub, seda rohkem suureneb vea tekkimise oht. Seega, mida vähem on üleandmissilindreid, seda parem. Selle tõttu on kasutusel ka suurema ümbermõõduga üleandmissilindrid. Siin aga tekib probleem trükisilindrite kaugusega üksteisest. Trükimasina normaalseks teenendamiseks on vajalik, et see vahe oleks suurem. Seega üleandmissilindrite arv ja suurus oleneb ennekõike sellest,milline peab olema trükisektsioonide ehituslik vahe.
Kuid on kasutusel ka kett-transportöörid. Neid on kahesuguseid. Esiteks sellised, mis töötavad sektsioonide vahel ja selliseid, mis viivad poogna läbi kogu trükimasina. Loetakse, et ketttransportöörid ei taga sellist trükitäpsut, nagu silindritega üleandmise puhul.
Kuid samal ajal on ketttransportööridel ka eeliseid. Nende pikkust ja trajektoori on võimalik muuta. See võimaldab suurendada sektsioonide vahelisi vahesi, mis parandab masina teenindamise võimalusi. Seega, kui seda võimaldab kvaliteet, püütakse kasutada sellist poognate üleandmise viisi. Kuid on masinad, millede puhul on kasutusel mõlemad üleandmise viisid.