Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja
transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle
koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest.
Selle konstruktsiooni kuuluvad enamasti tõste-, sõidu- ja
pöördmehhanismid. Olenevalt kraanast võib mõnd mehhanismi olla
mitu või see võib üldse puududa.
Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad:
·
paiksed kraanad;
·
ronikraanad;
·
teisaldatavad kraanad;
·
liikurkraanad.
Tüübi järgi liigitatakse:
pöördkraana
– tööosa pöördub tugiosa suhtes 360° või vähem;
sildkraana
– koosneb rööbasteel liikuvast sõidumehhanismist – sillast,
ning sillal liikuvast tõste- ja sõidumehhanismist –
vankrist. Rööbastee on kinnitatud ehituskonstruktsiooni
külge. Vastavalt paiknemisest rööbastee suhtes eristatakse
tugikraanat ja rippkraanat. Tugikraana toetub rööbaste
peale, rippkraana ripub rööbaste all. Harilikult omab
tõstevõimet kuni 50 t, harvemal juhul kuni 600 t. Sildkraana
tüüpi on ka:
pukk-kraana
– sarnaneb sildkraanale, peamiseks erinevuseks on rööbastee.
Pukk-kraana on ehitatud jalgadega pukina, mis toetuvad maas
olevale kraanateele.
poolpukk-kraana
– pukk- ja sildkraana hübriid. Üks rööbas on kinnitatud
ehituskonstruktsioonile, teine asetseb maas.
kaabelkraana
– sild on asendatud tugede vahele kinnitatud tross, millel
liigub rippvanker. Kandetross on harilikult 150 kuni 600 m,
mõnel juhul ka 1 km. Kandevõime kuni 25 t, erijuhul ka 6
korda suurem. Kaabelkraana võib olla ehitatud ka
radiaalkraanana, mille üks ots liigub ringjoonel ümber
teise.
virnastikraana
– virnastusseadis liigub mööda vertikaalsammast.
Sildvirnastikraanal on sammas kinnitatud vankri alla. Neid
rakendatakse mehhaniseeritud ladudes, kus tõstekõrgus ei
ületa 25 m ning lasti mass 5 kuni 10t.
Noolkraana tüüpi kraanadel on haardeseade kinnitatud kraananoole
või vankri külge. Haardeulatus on muudetav noole kaldenurga,
pikkuse või liikuva vankri abil. Loomulikult väheneb kraana
tõstevõime haardeulatuse suurenedes.
Noolkraana tüüpi kraanad jagunevad:
noolkraana
– selle nool on kinnitatud pöördplatvormile või külgmiku
raamile. Noolkraana hulka kuuluvad auto, raudtee-, rööbas-,
sammuv, ratas-, roomik- ja ujuvkraana. Lasti raskusest
sõltuva kallutusmomendi vähendamiseks kasutatakse nendel
vasturaskust.
tornkraana
– selle nool on kinnitatud sõrestikulise torni külge.
Tornkraana võib olla kinnitatud ehitise külge ning seal
pikendatav või rööbastel liikuv. Nende tõstevõime on
tavaliselt kuni 75 tonni, laevaehituses kasutatavatel kuni
450t, haardeulatus kuni 50m.
portaalkraana
– selle pöördosa asub liikuval portaalil. Nende tõstevõime
on kuni 300t. Kasutatakse sadamates.
mastkraana
– selle kandekonstruktsiooni hoiavad vandid (vantkraana) või
toed (jäikjalgkraana). Nool kinnitub masti üla-, kesk- või
alaossa. konsoolkraana – haardeseadeldis
on kinnitatud pöördosa või samba küljes olevale konsoolile
või vankrile.
üherööpaline
pöördkraana – liigub maal asuval üherööpalisel
teel. Seda hoiab püsti ülemine juhiktee.
Kraana konstruktsioon
Kraana konstruktsiooni kuulub palju erinevaid mehaanilisi ja
elektrilisi seadmeid. Vaatleme kraana ehitust sildkraana näitel.
Sildkraana allikas: электрооборудование промышленных предприятий
и установок. 1981. Энергоиздат
Kraana kandekonstruktsiooniks on sild (25), mis on paigutatud
rööbasteele (16). Rööbastee kinnitub ehituskonstruktsioonile
(1). Kandelattidel (2 ja 13) asetsevad rattad (15).
Elektrimootorilt (19) läbi reduktori (14) ning veovõlli (18)
kandub pöördemoment ratastele. Sillal asetseb vanker (5), mis
liigub mööda relsse (20). Vankri ajam koosneb samuti
elektrimootorist (9) ja reduktorist (10). Konksuga (23)
haardeseadis (22) on ühendatud vintsiga (6) trosside (24) abil.
Vintsi ajam koosneb elektrimootorist (7) ja reduktorist (8).
Kabiinist (27) juhib operaator juhtseadmete (26) abil kraanat.
Kogu juhtaparatuur paikneb elektrikilpides (4) kraana sillal
ning kilpides (21) käivitusreostaadid. Hooldustöödeks on
kabiinist võimalik pääseda sillale luugist (3). Kraana saab
toidet lattidest (17) liugkontakti abil.
Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid
liigitatakse:
·
tükklast
– suured üksikesemed (masinad, mööbel jne)
·
puistlast
·
vedeliklast
Lasti tõstmiseks kasutatakse haardeseadiseid (lastihaardeseadis), mis liigituvad:
konks – kõige
universaalsem lastihaarde- ja veoseadis. Need on ühe või
kaheharulised sepised tõstevõimega kuni 100t või plaatidest
liitkonksud tõstevõimega kuni 350t.
spreeder –
konteinerlaaduri automaathaardeseade. Koosneb
konteinerimõõtmelisest raamist ja nurkades asetsevatest
haaratsitest.
tõstemagnet – kraana
külge trossiga kinnituv massiivne elektrimagnet. Kasutatakse
metalli, eeskätt vanametalli tõstmiseks ja transportimiseks.
haarats – tükklasti
tõstmiseks ettenähtud lastihaardeseadis.
