Menüü
 
 
 
Enesekontrolli testid
 
Kraanad  

     

Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest.

Selle konstruktsiooni kuuluvad enamasti tõste-, sõidu- ja pöördmehhanismid. Olenevalt kraanast võib mõnd mehhanismi olla mitu või see võib üldse puududa.

Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad:

·         paiksed kraanad;

·         ronikraanad;

·         teisaldatavad kraanad;

·         liikurkraanad.

Tüübi järgi liigitatakse:

  • pöördkraana – tööosa pöördub tugiosa suhtes 360° või vähem;

  • sildkraana – koosneb rööbasteel liikuvast sõidumehhanismist – sillast, ning sillal liikuvast tõste- ja sõidumehhanismist – vankrist. Rööbastee on kinnitatud ehituskonstruktsiooni külge. Vastavalt paiknemisest rööbastee suhtes eristatakse tugikraanat ja rippkraanat. Tugikraana toetub rööbaste peale, rippkraana ripub rööbaste all. Harilikult omab tõstevõimet kuni 50 t, harvemal juhul kuni 600 t. Sildkraana tüüpi on ka:

  • pukk-kraana – sarnaneb sildkraanale, peamiseks erinevuseks on rööbastee. Pukk-kraana on ehitatud jalgadega pukina, mis toetuvad maas olevale kraanateele.

  • poolpukk-kraana – pukk- ja sildkraana hübriid. Üks rööbas on kinnitatud ehituskonstruktsioonile, teine asetseb maas.

  • kaabelkraana – sild on asendatud tugede vahele kinnitatud tross, millel liigub rippvanker. Kandetross on harilikult 150 kuni 600 m, mõnel juhul ka 1 km. Kandevõime kuni 25 t, erijuhul ka 6 korda suurem. Kaabelkraana võib olla ehitatud ka radiaalkraanana, mille üks ots liigub ringjoonel ümber teise.

  • virnastikraana – virnastusseadis liigub mööda vertikaalsammast. Sildvirnastikraanal on sammas kinnitatud vankri alla. Neid rakendatakse mehhaniseeritud ladudes, kus tõstekõrgus ei ületa 25 m ning lasti mass 5 kuni 10t.

Noolkraana tüüpi kraanadel on haardeseade kinnitatud kraananoole või vankri külge. Haardeulatus on muudetav noole kaldenurga, pikkuse või liikuva vankri abil. Loomulikult väheneb kraana tõstevõime haardeulatuse suurenedes.

Noolkraana tüüpi kraanad jagunevad:

  • noolkraana – selle nool on kinnitatud pöördplatvormile või külgmiku raamile. Noolkraana hulka kuuluvad auto, raudtee-, rööbas-, sammuv, ratas-, roomik- ja ujuvkraana. Lasti raskusest sõltuva kallutusmomendi vähendamiseks kasutatakse nendel vasturaskust.

  • tornkraana – selle nool on kinnitatud sõrestikulise torni külge. Tornkraana võib olla kinnitatud ehitise külge ning seal pikendatav või rööbastel liikuv. Nende tõstevõime on tavaliselt kuni 75 tonni, laevaehituses kasutatavatel kuni 450t, haardeulatus kuni 50m.

  • portaalkraana – selle pöördosa asub liikuval portaalil. Nende tõstevõime on kuni 300t. Kasutatakse sadamates.

  • mastkraana – selle kandekonstruktsiooni hoiavad vandid (vantkraana) või toed (jäikjalgkraana). Nool kinnitub masti üla-, kesk- või alaossa.
    konsoolkraana – haardeseadeldis on kinnitatud pöördosa või samba küljes olevale konsoolile või vankrile.

  • üherööpaline pöördkraana – liigub maal asuval üherööpalisel teel. Seda hoiab püsti ülemine juhiktee.

kaabelkraana


 

Kraana konstruktsioon

Kraana konstruktsiooni kuulub palju erinevaid mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid. Vaatleme kraana ehitust sildkraana näitel.

Sildkraana allikas: электрооборудование промышленных предприятий и установок. 1981. Энергоиздат

Kraana kandekonstruktsiooniks on sild (25), mis on paigutatud rööbasteele (16). Rööbastee kinnitub ehituskonstruktsioonile (1). Kandelattidel (2 ja 13) asetsevad rattad (15). Elektrimootorilt (19) läbi reduktori (14) ning veovõlli (18) kandub pöördemoment ratastele. Sillal asetseb vanker (5), mis liigub mööda relsse (20). Vankri ajam koosneb samuti elektrimootorist (9) ja reduktorist (10). Konksuga (23) haardeseadis (22) on ühendatud vintsiga (6) trosside (24) abil. Vintsi ajam koosneb elektrimootorist (7) ja reduktorist (8). Kabiinist (27) juhib operaator juhtseadmete (26) abil kraanat. Kogu juhtaparatuur paikneb elektrikilpides (4) kraana sillal ning kilpides (21) käivitusreostaadid. Hooldustöödeks on kabiinist võimalik pääseda sillale luugist (3). Kraana saab toidet lattidest (17) liugkontakti abil.

Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse:

·         tükklast – suured üksikesemed (masinad, mööbel jne)

·         puistlast

·         vedeliklast

Lasti tõstmiseks kasutatakse haardeseadiseid (lastihaardeseadis), mis liigituvad:

  • konks – kõige universaalsem lastihaarde- ja veoseadis. Need on ühe või kaheharulised sepised tõstevõimega kuni 100t või plaatidest liitkonksud tõstevõimega kuni 350t. Spreeder

  • spreeder – konteinerlaaduri automaathaardeseade. Koosneb  konteinerimõõtmelisest raamist ja nurkades asetsevatest  haaratsitest.

  • tõstemagnet – kraana külge trossiga kinnituv massiivne  elektrimagnet. Kasutatakse metalli, eeskätt vanametalli tõstmiseks  ja transportimiseks.

  • haarats – tükklasti tõstmiseks ettenähtud lastihaardeseadis.

  • greifer – haardekopp

 

Spreeder allikas: http://www.portpictures.nl

Konteinerlaaduri töö. Allikas: bestshot1

Lihtsustatud sildkraana juhtimisskeem

SA – kontroller
YB – elektromagnetiline pidur
KM1 – elektromagnetilise piduri kontaktor
M – kiirendusreostaatidega varustatud faasirootoriga asünkroonmootor
KM2 – asünkroonmootori esimene kontaktor
KM3 – asünkroonmootori teine kontaktor
SB – juhtimisskeemi väljalülitamine
SQ1-SQ2 – teekonnalülitid
KV1 – vaherelee (nullkaitse)
KV3, R3, KM4 – vastulülituspidurduse ahela elemendid
KM5, KM6, KM7 – käivitusreostaadi kontaktorid
VD – dioodsild (täisperioodalaldi)
KT1, KT2, KT3 – aegreleed käivitusreostaadi juhtimiseks
R1, R2 – pingejagur