Pump on elektriseade, mis on ettenähtud erinevate vedelikkude pumpamiseks (transportimiseks) ühest kohast teise. Tööstuses kasutatakse pumpasid mitmetes erinevates tehnoloogilistes protsessides, samuti aga tööorganite ja seadmete jahutamiseks. Elektriajami seisukohalt on pump pideva talitlusega seade. Pöörleva rattaga pumba töökarakteristikuks on ventilaatoritöökarakteristik – pumba koormusmoment kasvab võrdeliselt pöörlemissageduse ruuduga.

Tööpõhimõttelt jagunevad pumbad nelja rühma.

·         Labapumbad

o   Tsentrifugaalpump

o   Telgpump

o   Diagonaalpump

o   Keerispump

·         Mahtpumbad

o   Kolbpump

o   Plunžerpump

o   Membraanpump

o   Vibropump

o   Hammasrataspump

o   Labapump

o   Tiibpump

·         Jugapumbad

o   Ejektropump

o   Injektorpump

·         Magnetohüdrodünaamilised pumbad

o   Konduktsioonpump

o   Induktsioonpump

Tsentrifugaalpump - spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Vedelik läbib labadevahelise ruumi, mille tagajärjel suureneb selle rõhuenergia. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2m³/s, tõstekõrgus kuni 4500m ning kasutegur 60-90%.

Tsentrifugaalpump. Allikas: www.kirkwoodco.com

Telgpump - vedelik pumbatakse pikki tööratta telge. Labade pöörlemisel tekib labade vastaspoolte vahel rõhuvahe ning suureneb vedeliku rõhuenergia. Labade vahelt väljuv vedelik suundub voolust sirgestavatele labadele, mille tulemusena väheneb vooluse kiirus ning selles salvestunud kineetiline energia muutub rõhuenergiaks. Telgpumbad on lihtsama ehitusega kui tsentrifugaalpumbad. Samuti sama jõudluse korral omavad need väiksemaid mõõtmeid. Pumba jõudlus on kuni 50m³/s, tõstekõrgus kuni 30m ning kasutegur 60-90%.

Diagonaalpump – sarnaneb ehituselt tsentrifugaalpumbaga, kuid selle labad paiknevad diagonaalselt.

Keerispump – rootori pööreldes tekib tsentrifugaaljõu tulemusena vedeliku keerisliikumine ning energia ülekandumine rootorilt vedelikule.

a) tsentrifugaalpump: 1 labad, 2 spiraalkamber, 3 võll;

b) telgpump: 1 rootori labad, 2 kere, 3 voolust sirgestavad labad, 4 võll;

c) keerispump: 1) labad, 2 rõngaskamber, 3 võll;

d) kolbpump: 1 imiklapp, 2 silinder, 3 kolb, 4 suruklapp;

e) hammasrataspump: 1 kere, 2 hammasrattad, 3 võllid;

f) tiibpump: 1 kere, 2 imiklapid, 3 pöördkolb (tiib), 4 suruklapid, 5 käitushoob;

g) membraanpump: 1 kere, 2 membraan, 3 imiklapp, 4 suruklapp, 5 membraani käitusvarras;

h) (suru)õhktõstuk (pneumopump): 1 tõstetoru, 2 suruõhutoru, 3 segunemiskamber [1]

Kolbpump - kolvi liikumisel suunas, kus töökambri maht suureneb, avaneb imiklapp ning sulgub surveklapp. Selle tulemusel täitub töökamber pumbatava vedelikuga. Kolvi suuna muutumisel väheneb töökambri maht. Sulgub imiklapp ning avaneb surveklapp. Viimasest hakkab vedelik voolama survetorustikku.

Plunžerpump - erineb kolbpumbast vaid kolvi ehituselt.

Membraanpumbal - on kolvi asemel membraan[1]. Ehituselt on sarnane kolbpumbale kuid tavaliselt on väikese tootlikkusega.

Vibropumbas - kasutatakse kummikolvi liigutamiseks elektromagnetit. Toiteks on kasutatud tööstussagedusliku elektrivõrku ning see pärast liigub ka kolb sagedusega 50Hz. Loomulikult nii suure sagedusega liikuva kolvi käik olla suurem mõnest millimeetrist.

Tiibpump - tavaliselt lihtsa ehitusega Eestis kasutatav kaevupump

Hammasrataspump - vedelik teisaldatakse hammasrataste vahele moodustuvate kambritega.

Hammasrataspump. Allikas: www.youtube.com

Labapump - vedeliku teisaldavad kambrid, mis moodustuvad siibrid, mis suruvad vedeliku vastu pumba silindrilist sisepinda. Pumba pöörlemisel kambrite töömaht muutub.

Ejektropump – ejekteeritav aine läbib düüsi, kus tema potentsiaalne energia muundub kineetiliseks. Segunemiskambris langeb rõhk, mille tõttu haarab ejekteeriv aine ejekteeritava aine kaasa. Difusooris väheneb segu kineetiline energia, mille tulemusena suureneb rõhk.

 

NASH Auru Ejektropump. Autor: NASH pumps

Injektorpump – ejekteeriv aine surub ejekteeritavat ainet.

Jugapumba ejekeerivaks aineks on tavaliselt vesi või aur (vastavalt vesijugapump või aurujugapump). Selliseid pumpasid kasutatakse soojuselektrijaamades, küttesüsteemides, külmutites jne.

Konduktsioonpump – töö põhineb vedelikust juhitava elektrivoolu elektrivälja ja liikumatu magnetvälja koostoimel. Vedelikus tekkiv liikumapanev jõud nii elektrivoolu suunaga kui ka magnetväljaga risti. (joonis 3.a)

Induktsioonpump – liikuv magnetväli tekkib kolmefaasilise induktori abil. Magnetväli indutseerib vedelikku elektrivoolu. Selle tulemusena tekkib jõud, mis ühtib magnetvälja jõu suunaga. (joonis 3.b)

Selliste pumpade eeliseks on liikuvate osade puudumine ning täiesti hermeetiline vedelikukanal. Nad on hästi reguleeritavad ning töökindlad. Puuduseks on suured mõõtmed ja väike kasutegur.

FLYGT 5000 seeria tsentrifugaalpumba läbilõige

 

1.      klemmkarp

2.      kere ühise jahutussüsteemiga

3.      lühisrootoriga asünkroonmootor

4.      laagrid

5.      tihendid

6.      pumba ja mootori ühine võll

7.      tihedusrõngad

8.      termistorid

Pumbaseadme juhtimine

 

F1 – esimese pumba kaitselüliti F2 – teise pumba kaitselüliti KM1 – esimese pumba kontaktor KM2 – teise pumba kontaktor S3 – esimese pumba START (käsitsi juhtimisel) S4 – teise pumba START (käsitsi juhtimisel) S5 – esimese pumba STOPP (käsitsi juhtimisel) S6 – teise pumba STOPP (käsitsi juhtimisel)

F3 – pumba juhtimisahela kaitselüliti H1 – signaallamp «juhtimisskeem on pingestatud» R1 – eeltakisti S7 – pumpade tööjärjekorra määramine K1-K4 – nivooanduri kontaktid KV1 – juhtimisahela toitepinge olemasolu kontrollrelee KV2 – avariinivoo vaherelee KV3 – teise pumba vaherelee KV4 – esimese pumba vaherelee