Raud-süsiniku olekudiagramm haarab sulameid, mille süsinikusisaldus ei ületa 6,67 %. Kui rauas on lahustunud 6,67%, siis tekib raua ja süsiniku olekudiagrammi äärmisel parempoolsel vertikaalil näidatud süsinikusisaldus 6,67%. Selle asemel võib nimetatud vertikaalile kanda ka Fe₃C (100% Fe₃C), mida tavaliselt tehaksegi. Olekudiagrammi nimetatakse siis raud-tsementiidi olekudiagrammiks (joon. 1.6.). Temperatuuriteljel on diagrammi alustatud temperatuurilt 600^oC, sest allpool 700^oC raua ja süsiniku sulamites struktuurimuudatusi ei toimu.

Sulameid, mille C-sisaldus on kuni 2,14%, nimetatakse terasteks. Suurema C-sisaldusega sulameid nimetatakse malmideks. Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1,4% ja malme kuni 4,5%C sisaldusega. Olekudiagrammi ülemist joont ACD nimetatakse (vedeldumise) likvidusjooneks, diagrammil ülalt teist joont AECF nimetatakse (tardumise) solidusjooneks. Sellel joonel lõpeb teraste ja malmide primaarne kristalliseerumine. Järelikult on allpool joont AECF iga teras ja malm tardunud- tahkes olekus. Joon GSECF väljendab teraste ja malmide ümberkristalliseerumise algust, joon GPSK aga selle protsessi lõppu. Seega toimub nende joonte vahelistes alades teraste ja malmide sekundaarne kristalliseerumine – allotroopsed muutused. Allpool joont GPSK loeme teraste ja malmide struktuuri muutumatuks.

Diagrammil on kaks iseloomulikku punkti. Punkt C on eutektiline punkt. See näitab, et malm, mille süsinikusisaldus on 4,3%, kristalliseerub täielikult temperatuuril 1147^oC. Seda malmi nimetatakse eutektiliseks malmiks. On veel teinegi analoogiline punkt S. Diagrammilt selgub, et teras, mis sisaldab 0,8% süsinikku, kristalliseerub tahkes olekus ümber uuele struktuurile ühel ja samal temperatuuril (727^oC). Punkti S nimetatakse eutektoidseks punktiks ja selle terast eutektoidseks teraseks. Punktid C ja S jaotavad diagrammi neljaks osaks ala- ja üleeutektilise terase ja –eutektoidse malmi alaks.

Sõltuvalt temperatuurist ja süsinikusisaldusest võivad raua-süsinikusulamites olla järgmised struktuuriosad, milliseid nimetatakse ja tähistatakse vt. joon. 1.6 järgmiselt.

Ferriit (F) Maksimaalne süsinikusisaldus ferriidis on 0,008%.

Austeniit (A) Maksimaalselt lahustub süsinikku g -rauas 2,14%.

Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend (raudkarbiid Fe3C). Ta sisaldab 6,67% süsinikku.Tsemendiidi sulamistemperatuur on ligikaudu 1600oC. Ta on väga kõva (800 HB) ja habras.

Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi mehaaniline segu, eutektoid. Perliidi süsinikusisaldus on 0,8%. Perliidi tõmbetugevus Rm B = 800Mpa, suhteline pikenemine  = 15% ja kõvadus 160 HB. Perliit tekib temperatuuril 727oC.
Ledeburiit (Le) tekib temperatuuri 1147oC ja sisaldab 4,3% süsinikku. Ledeburiit on kõva (600…700 HB).

Ledeburiit (Le) on austeniidi ja tsementiidi mehaaniline segu (eutektikum), mis tekib vedela raua-süsinikusulami tahkumisel allpool temperatuuri 1147^oC ja sisaldab 4,3% süsinikku. Ledeburiit on kõva (600…700 HB) ja habras. Et temperatuuril 727^oC austeniit kristalliseerub ümber perliidiks, siis toimub selline struktuurimuutus ka ledeburiidis olevas austeniidis ning allpool temperatuuril 727^oC ei koosne ledeburiit enam austeniidist ja tsementiidist, vaid perliidist ja tsementiidist.

Vedel faas (V) tähistab diagrammil ala, kus sulami komponendid on vedelas olekus.