Käsutatakse makro- ja mikroanalüüsi, röntgenanalüüsi, samuti röntgen-, gamma-, ultraheli- ja magnet defektoskoopiat.

Makroanalüüs seisneb metalli või sulami makrostruktuuri vaatlemises palja silmaga või vähese suurendusega luubi abil. Nii saab kindlaks teha suuri defekte: pragusid, kahanemisühikuid, gaasipoore jmt.,

Mikroanalüüsiks valmistatakse metallist või sulamist, mikrolihv, mille pind poleeritakse peegelläikivaks. Mikrostruktuuri uuritakse metallimikroskoobi abil suurendusega kuni 3000 korda.

Elektronmikroskoobi abil võib saada suurendusi kuni 300 000 korda ja uurida metalli struktuuri väga üksikasjalikult.

Röntgendefektoskoopiat rakendatakse peamiselt valandite ja keevisliidete kontrollimiseks.

Magnetodefektoskoopia võimaldab defektide (praod, mittemetalsed lisandid jm.) olemasolu kindlaks teha ferromagnetilistest metallidest (teras, nikkel jt.) detailide pinnakihis.

Uuritav toode magneeditakse ja selle pinnale puistatakse rauapulbrit. Defektse koha ümbruses tekib ebaühtlane magnetväli, mille tulemusena rauapulber orienteerub toote pinnal vastavalt defekti kujule.

Ultrahelidefektoskoopia võimaldab avastada toodetes sisemuses leiduvaid pragusid, tühikuid jm. ning kontrollida praktiliselt mis tahes mõõtmetega tooteid.