Pronksid
Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%.
Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel.
Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja –hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses.
Deformeeritavad GOST 5017-74; БрOФ 8,0 – 0,3
O ≡ Sn 7,5 ÷ 8,5%
A ≡ P 0,25 ÷ 0,35%
Valupronksid GOST 613 – 79; БрOЦ 12 C 5*
O* ≡ Sn 2 ÷ 3,5%;
W* ≡ Zn 8,0 ÷ 15,0%;
C* ≡ Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog.
Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures;
-lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid.
DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt. tabel 5.3. ja 5.4.)
Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License