Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.).

Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid.

Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades.

Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse:
tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab.

Kermised on keraamilis-metalsed komposii¬did, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntui¬mad on karbiidkermised, eel¬kõige volframkarbiidi (WC), titaan- (TiC) ja tantaankarbiide (TaC) baasil kermised, mida tuntakse  ka üldnimetuse all kõvasulamid.

Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt., kus koobald (Co) täidab siideaineülesandeid, kasuta¬takse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumus-tugevate detailide valmistamisel.

Pulberkomposiide kasutakse elektrikontaktmaterjalidena, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri¬takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), antifriktsioonsust (liugkontaktide kulumiskindluse tagamisel), keevitumiskindlust (kõrget sulamistemperatuuri), samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust.