Paindeteim

Paljude väikese plastsusega materjalidega (karastatud terased, malmid, elektrokeraamika jt.) pole tõmbe- ja surveteimi otstarbekas rakendada. Sobivaks osutub paindeteim. Paindeteimi tehakse tavaliselt lihtsa e. puhta paindeskeemi järgi. Proovikeha on paigutatud kahele toele ja seda koormatakse kontsentreeritud jõuga F (joon. 1.10). Käsutatakse prismaatilise või silindrilise ristlõikega vardakujulisi proovikehi. Proovikehade kuju ja mõõtmed on standardiseeritud.

Joonis 1.10 paindeteimi lihtsa painde skeem.

a - ristkülikukujuline ja

b - silindrikujuline katsekeha

Paindejõudu suurendatakse sujuvalt (kiirusega 1000 kuni 1500 N/cm2 minutis) seni, kuni proovikeha puruneb, tekib pragu (vastavalt GOST 14019-80) või materjal hakkab voolama. Siis määratakse paindejõu suurus ja arvutatakse paindetugevus valemiga


σp= 8Fl /πd³ [ N/mm² ]


kus F - rakendatav jõud, l - tugede vahekaugus, d - proovikeha läbimõõt.

 


 

Ristkülikukujulise ristlõikega proovikeha paindetugevusevalem on lihtsa painde korral:

σ p= 3Fl / 2bh² [ N/mm² ] ,

kus b - proovikeha paksus, h - proovikeha ristlõike kõrgus.

Ülejäänud paindeteimiga määratavad mehaanilised omadused leitakse samuti nagu tõmbeteimiga.


Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License