Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, šellakit, bituumenit,

vahataolisi aineid ja kautšukit.

1. Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu•

vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm.

Kasutatakse

• kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana;

• lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana)

• joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist).

2. Šellak valmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav puhastatud šellak on
helbeline (8 = 0,5 -f- 1,0) habras materjal. Värvus sidrunikollane kuni tumeoranž. On polaarne
dielektrik. Termoaktiivne aine. Hea adhesioon (kleepuvus) vilguga. Käsutatakse elektrotehnikas
hästikleepuvate piirituslakkide valmistamiseks.

3. Bituumenid - musta värvusega termoplastilised tahked või suure viskoossusega vedelikud.
Bituumenit saadakse naftatöötlemisel kõrvalproduktina ja looduses kaevandatavana.
Elektrotehnikas käsutatakse kõvu bituumenisorte pehmenemistemperatuuriga mitte alla +70° C.
Looduslikud on sobivamad, sest nendel on see 150° C -r 200° C. Mineraalõlide lisamine
muudab bituumeni külmakindlamaks ja elastsemaks. Keemiliselt inertne. Lahustub bensiinis.
Hüdrofoobne. Odav materjal. Elektrotehnikas käsutatakse immutus- ja valukompaundide ning
õlibituumenlakkide valmistamiseks.

4. Parafiin on väikese mehaanilise tugevusega, rasvane, hüdrofoobne, polükristalliline valget värvi
aine. Mittepolaarne dielektrik. Saadakse nafta ümbertöötlemisel.

5. Tseresiini saadakse loodusliku mäevaha (oskeriidi) töötlemisel. Puhastamisel saadakse kollaka
värvusega tseresiin. Sünteetilist tseresiini saadakse bensiini utmise kõrvalproduktina.
Käsutatakse juhtmete ja kaablite puuviljapunutiste pehkimisvastaseks immutamiseks.

6. Elektriisolatsioonikummid. Lähteaineks on naturaalne või sünteetiline kautšuk. Kautšukid on
väikese tõmbetugevusega, madalal temperatuuril mitteküllaldase elastsusega jne. Tehniliselt
käsutatavaks muudetakse kautšuk vulkaniseerivate ainete koostisse viimisega mehaanilise- ja
termilise töötlemise protsessis. Vulkaniseerivate lisanditena käsutatakse väävlit, seleeni, telluuri
jt. Segu kuumutatakse +120 -j~ 150° C juures. Kummi külmakindluse tõstmiseks lisatakse
plastifikaatoreid. Räniorgaanilisest kautšukist kummi on suurema külmakindlusega -70° C.
Hapnik ja osoon oksüdeerivad kummi. Tekivad praod ning mehaanilised ja elektrilised
omadused vähenevad. Käsutatakse kaablitoodetes isoleerkummina. Suure eritakistusega
kaablites, juhtmetes, side- ja kõrgsageduskaablites on e ja tan ö määrav tähtsus, kuna kõrgpinge
peab olema kaablites E|ä võimalikult suur. Vastavalt vajadusele on võimalik valida kummi
koostis.

7. Eboniit - tahke musta värvi aine. Kui kautšukile lisada vulkaniseerimisel 30% r- 50% väävlit,
saadakse nn. eboniit, millel on head mehaanilised ja dielektrilised omadused. Mehaaniliselt

hästi töödeldav. Puuduseks on väike soojuskindlus. Elektriline pinnatakistus väheneb valguse toimel vaba väävli oksüdeerimise tõttu. Pind vajab puhastamist nuuskpiiritusega.