|
|
Värvikontseptsioonid ja -karakteristikud
Värvide defineerimisega tegelevad
väga erinevate valdkondade värviteadlased. Peamiselt esindavad nad
ühte kahest mõtlemiskoolkonnast:
- Ühed pretendeerivad värvi
„objektiivsele“ seletamisele – kui füüsikalisele fenomenile, s.t
kui elektromagnetilisele kiirgusele. Selliselt interpreteerituna
on värvid füüsikaliseks fenomeniks.
- Teised pretendeerivad värvi
„subjektiivsele“ seletamisele – kui füüsikalise stiimuli
vastusele; stiimulit ennast uurimisväärseks ei peeta. Nende järgi
on värv psühholoogiline fenomen.
Vastavalt on erinev ka kasutatav
baasterminoloogia:
Psühhofüüsikaga seotud
baasterminoloogia
Värvsus (chromaticity):
värvistiimuli element, mis on määratletud värvsuskoordinaatide
kaudu; või domineeriva lainepikkuse ja puhtuse kaudu; või
purpurvärvidel komplementaarse lainepikkuse ja puhtuse kaudu.
(CIE, 1987)
Heledus (luminance)
ja peegeldusvõime (reflectance): mõõdetavad füüsikalised
kvantiteedid, subjektiivselt
hinnatavad eredusena.
Domineeriv lainepikkus (dominant
wavelenght): monokromaatilise stiimuli lainepikkus; juhul, kui
on akromaatilise stiimuliga sobivas proportsioonis aditiivselt
segustatud, siis langeb kokku vaadeldava stiimuliga. Purpur-stiimuli
puhul on domineeriv lainepikkus asendatud komplementaarse
lainepikkusega. (CIE, 1987)
Komplementaarne lainepikkus
(complementary wavelenght): monokromaatilise stiimuli
lainepikkus, mis antud värvsusega sobivas proportsioonis aditiivselt
segustatuna langeb kokku mõne akromaatilise (valge, halli) värvsusega.
Puhtus
(purity): kõrgeima spektraalse puhtusega on monokromaatiline
kiirgus, mis koosneb ainult ühest lainepikkusest.
|
|
Välisviide:
CIE
017.4-1987:
International Lighting Vocabulary
Psühholoogiaga seotud
baasterminoloogia
Värvitoon (hue):
visuaalse aistingu element, mille järgi vaadeldav nägemisväli näib
sarnanevat ühele tajutavatest värvidest – punane, kollane, roheline, sinine või nimetatute mingile kahekaupa kombinatsioonile (CIE,
1987).
Küllastus (saturation):
pinna värviküllasus või värvilisus (colourfulness)
suhestatuna selle enda eredusse (CIE, 1987). Visuaalse aistingu
element, mida saab määratleda sama heledusega akromaatilisest värvist
(hallist) erinevuse
astmena.
Eredus (brightness), helendus (luminosity): visuaalse aistingu
elemendid, mille järgi teatud pind näib edastavat
rohkem või vähem valgust (CIE,
1987). Eredus on üheks põhikarakteristikuks HSB-värvimudelis.
Heledus (lightness):
pinna eredus võrrelduna sarnaselt valgustatud pinna, mis
paistab valge või kõrgeimal määral valgust edasiandev, eredusega (CIE, 1987).
Heleduse põhjal on võimalik eristada valget pinda hallidest või
heledavärvilisi tumedavärvilistest.
Kromaatilisus (chromaticness):
visuaalse aistingu element, mille järgi pinna tajutav värv näib
rohkem või vähem värviküllane. Kaasajal mõistetakse kromaatilisust
kombineeritud tajuna värvitoonist ja küllastusest, s.t kui värvsuse
tajulist korrelaati (CIE, 1987).
Krooma (chroma): pinna
värviküllasus võrrelduna sarnaselt valgustatud pinna, mis näib
valge või suurimal määral valgust edasiandev, eredusega.
Loe
edasi: Värvimudelid
|
|
