Tänapäeval omavad standardsed modemid kahte otstarvet: analoogosa, mis genereerib signaalid ja tegutsevad telefonid ning digitaalne osa, mis häälestab ja kontrollib. Tänapäeval on mõlemad funktsionaalsused ühendatud ühte kiipi, kuid jaotus säilib teoorias. Modemi töö saab olla üks kahest töörežiimist. Data mode ehk andmerežiim, kuhu andmed saadetakse ja command mode ehk käsurežiim, kus modemid kuulavad andmeid, mida saadakse arvutite käskudest ning teostab need käsud. Tüüpiline seanss koosneb modemi pingestamisest, mis automaatselt eeldab käsurežiimi ja siis saadab käsu, et valida number.

Peale seda, kui ühendus on loodud eemal asetseva modemiga, siis läheb modem automaatselt käsurežiimist üle andmerežiimi ning kasutaja saab saata ning vastu võtta andmeid. Kui kasutaja on lõpetanud, siis escape sequence ehk jada, mis kasutab seeria tähemärke, et muuta arvuti seisundit ja sellega ühendatud välisseadmeid, tähistatakse ka „+++“, sellele järgneb sekundiline paus, mis võidakse saata modemile, et see läheks uuesti tagasi käsurežiimi ja siis saadetakse käsk, et lõpetada ühendus telefoniga.