GSM (Global System for Mobile Communication, algselt Groupe Spécial Mobile) ehk globaalne mobiilsidesüsteem on hetkel maailmas populaarseim mobiilsidetehnoloogia standard, mida GSMA (GSMi Assotsiatsioon) andmetel kasutab 80% globaalsest mobiilsideturust - see on umbes 3,45 miljardit kasutajat. GSM-tehnoloogia eelneb märkimisväärselt oma eelkäijatest, kuna nii signalleerimine kui ka kõnekanalid on digitaalsed ja seega arvatakse GSM teise generatsiooni (2G) tehnoloogiate hulka.

GSM standardi globaalsus on võimalikuks teinud rändlusteenuse ehk roamingu, millest on võitnud nii kliendid, kes ei pea välisriigis viibides teist mobiiltelefoni kasutama, kui ka mobiilsideoperaatorid, kes võivad omale tarnijaid globaalselt valida. GSM on teerajajaks ka SMS- ehk lühisõnumiteenusele, mille hiljem on üle võtnud ka teised standardid. Lisaks kõneside- ja lühisõnumiteenusele on GSMi osaks ka andmesideteenused, kusjuures uuemad neist (GPRS ja EDGE) on juba pakettandmesidepõhised.

GSM-kandevsagedused

GSM-võrgud töötavad mitmes sagedusvahemikus - enamus GSM-võrke töötab kas 900 või 1800 MHz sagedusalas, samas aga osades riikides (näiteks Kanada ja USA), kus need sagedused olid eelnevalt juba hõivatud, kasutatakse ka 850 ja 1900 MHz vahemikke. Kasutatud on ka sagedust 450 MHz. 3G GSM EDGE kasutab sagedusvahemikku 2100 MHz.

Suurim vahekaugus saatjast jaamani on 33 km.

Modulatsioon

Modulatsioonimeetodina on GSM-is kasutusel Gaussi sagedusmanipulatsioon (GMSK - Gaussian Minimum Shift Keying). GSM-saatja muudab signaali faasi, mis tähendab vastuvõtjale kindlat digitaalset kahendkoodi.

Oletagem, et moduleerime sinusoidi. See tähendab, et tal on neli faasi: nullfaasinihe, veerandfaasinihe, poolfaasinihe ja kolmveerandfaasinihe.

Oletagem, et meil on 2 eri sagedusega sinusoidi. Seega on võimalik 2×4 bitikombinatsiooni, mis tähendab, et modulatsioon on 3-bitine. Kombinatsioone on siin kaheksa: 000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111.

Teabe eraldamiseks kasutatakse TDMA-süsteemi, et lubada 8 täiskiirusega (13 kbit/s) või 16 poolkiirusega (5,6 kbit/s) kõneühendust kanali kohta. Seal on 8 ajapilu rühmitatud TDMA-kaadrisse (270,833 kbit/s ja kaadri kestus on 4,615 ms).

GMSK tööpõhimõtet kasutatakse tavalises GSM-võrgus kasutatavate nn krüptotelefonides. Krüptotelefonid töötavad küll tavalises GSM-võrgus, kuid nendega peetavat vestluse sisu ei suuda mobiilioperaatorid oma tehnikaga lahti krüpteerida[2]. GMSK modulatsioonimeetoidiga turvakõnet saab aga pidada vaid teise samasuguse telefoniga, sest tavamobiil ei suuda kõneks vajalikku turvaalgoritmi vastu võtta. Kahefunktsiooniline krüptotelefon võimaldab rääkida siiski ka tavalisel GSM-lainel. Turvakõne tegemiseks peab omanik juba telefoni algseadistuses valima kolme turvarežiimi vahel.