SILMAVIGASTUSED
Silmadega juhtuvad
õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või
isegi nägemise kaotus.
Esmaabi andmisel raskete
silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta
sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm
jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See
võib halvendada vigastatud silma seisundit.
Mõlema silma vigastusega
kannatanu pannakse transportimise ajal lamama.
PURU SILMAS
Silma sattunud puru
põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus. Hõõrdumistunne
on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad
kaebused isegi tagantjärele.
ESMAABI:
• Silma ei tohi hõõruda.
• Puru eemaldamiseks
loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.
• Pärast loputamist otsi
silma pinnalt või lau alt puru.
• Juhul kui puru on
jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.
SILMA PRITSINUD KEMIKAALl
Kõik silma sattunud
kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma.
Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need
võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja
sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema.
TEGUTSEMINE SILMA
SATTUNUD KEMIKAALI KORRAL:
• Loputa silma kiiresti
leige veega 15-30 minuti jooksul.
• Vii kannatanu haiglasse
ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas.
• Tee transportimise
ajaks silmale lõtv side.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License