KUUMAKAHJUSTUSED

Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi.

 

 

 

 

 

KUUMAKRAMBID

 

Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1-3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.

 

TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:

  • Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
  • Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.

 

Kuumarabandus

 

Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi.

 

TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL:

Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama.

  • Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.
  • Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.
  • Jälgi kannatanu seisundit.
  • Kutsu kiirabi.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License