Riskianalüüs
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele.

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.
Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus.

Sisekontroll
Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid.  Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes.
Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.
Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat.
Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat.
Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust.

Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.

Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.

Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.

Isikukaitsevahendid
Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.

Väljaõpe ja juhendamine
Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes.

Tervisekontroll
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele. Konkreetsele töötajale mõjuvad töökeskkonna ohutegurid ja töölaad tulevad välja riskianalüüsi käigus. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja.

Esmaabi
Ettevõttes peab olema koolitatud ja praktiliste oskustega esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.

Terviseedendus
Terviseedendus töökohas on töötaja tervist väärtustava ja soodustava käitumise ning eluviisi kujundamisele ja tervist toetava töökeskkonna sihipärasele arendamisele suunatud tegevus. Iga töökoha planeerimisel tuleb arvestada inimese elukvaliteedi aspektidega, mis tähendab füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset heaolu töökeskkonnas.

Töövahendid ja töökoht
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv. Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.

Tööõnnetus ja kutsehaigus
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur.
Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon  (www.ti.ee).

Teostatakse:

•     Üldkontrolli - kontrollitakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid sätestavate õigusaktide ning töö- ja puhkeaja korralduse järgimist ettevõttes. Hinnatakse ettevõtte töökeskkonna seisundit ja tööandja tegevust töökeskkonnaalase töö korraldamisel.
•     Sihtkontrolli - kontrollitakse ettevõttes valikuliselt teatud õigusaktide nõuete täitmist, tavaliselt vaadatakse kitsalt mõnda konkreetset valdkonda ühe või erinevate tegevusaladega ettevõtetes. Võidakse kontrollida ka laekunud kaebuse põhjal.
•     Järelkontrolli – kontrollitakse varasemate rikkumiste ja puuduste kõrvaldamist.

Tööinspektsiooni tuleb teavitada:

•     juriidilise isiku tegevuse alustamisest
•     tööõnnetusest
•     esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega
•     tööinspektsioonile tuleb saata eelteade ehitustööde ja asbestitööde alustamise kohta

Vajalikud dokumendid leiad www.ti.ee