Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all.

Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.

Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused.

Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.

Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täisühingu osaku kohta ei anta välja väärtpaberit. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja.

Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.

Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu).
Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine