WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika, arvutiehituse ja arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja sidega , biotehnoloogiaga, elektrotehnika ja elektroonikaga

Wi-Fi Alliance (eesti k. Wi-Fi Liit) on ülemaailmne mittetulundusühing firmadest, kes arendavad traadita kohtvõrgu (WLAN) tehnoloogiaid ja sertifitseerivad seadmeid, kui need vastavad teatud võrgustandarditele. Kõiki IEEE 802.11 standardil baseeruvaid seadmeid ei esitata Wi-Fi Liidule sertifitseerimiseks, mõnikord selle maksumuse tõttu ning Wi-Fi logo puudumine ei tähenda, et seade on Wifi-ga ühildamatu.

WiFi võimaldab paljudel kasutajatel WiFi-levialades samaaegselt ühenduda juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites.

 

Kuidas töötab?

Tüüpiline raadiokohtvõrk koosneb ühest või rohkemast access pointist (pääsupunkt).Pääsupunkt edastab SSID (Mestiident on juhtmeta kohtvõrgu unikaalne tunnus. Standardi järgi koosneb see 1-32 tähemärgist, aga tavaliselt on see inimesele loetavas vormis sõne. Kui näiteks kärje ID sõltub konkreetsest tugipunktist, millega ühenduses oled, siis mestiident kuulub terve võrgu iseloomustamiseks ja on üks asjadest, mida pääsupunktide saatjad ringhäälingu põhimõttel eetrisse lasevad. Selle järgi leiavadki jaamad uue võrgu ja selle järgi on võimalik jaama seadistada vastavalt konkreetsele võrgule.)väikeste andmepakettide kaudu. Seda tegevust kutsutakse plinkimiseks. Paketid saadetakse teele iga 100ms järel ehk siis 10 korda sekundis. Plinkimine toimub kiirusel 1Mbps ja kuna see toimub ajaliselt väga kiiresti, ei avalda see üldisele jõudlusele mõju. Kui WiFi kaardiga varustatud arvuti satub pääsupunkti teeninduspiirkonda, siis märkab WiFi kaart pääsupunkti plinkimist, võib pääsupunktiga ühendust võtta ja nõuda endale IP aadressi ning minna läbi pääsupunkti Internetti. Siit tuleb ka üks WiFi võrgu nimetusi "traadita Internet". 

 

Standardid

802 standardi nimes on IEEE standard, mis tegeleb kohtvõrkudega. Osa 11 kirjeldab juhtmevabat kohtvõrku (WLAN), mille järel võivad olla tähed, mis tähistavad erinevaid täiendusi, või sidekriipsuga eraldatud avaldamise kuupäev. Igapäevases elus ei pane me standardite erinevust tähele, sest kõik standardid on omavahel tagasiühilduvad, kuigi teatud oludes on neil üksteise ees eeliseid. Üksteisega ühilduvus on üks tähtsaimatest asjadest, mida seadmete sertifitseerimisel kontrollitakse. Kõige populaarsemad esialgse standardi täiendused on 11b ja 11g. Seoses seadusandlike muudatustega täiendas võrkude turvalisust 11i. 11n on uus mitmevooline modulatsioonitehnoloogia, mis suurendab märgatavalt andmeedastuskiirust viies selle 54Mbit/s kuni 600 Mbit/s ja mille ametlik kasutuselevõtt toimus 29. oktoobril. 11a täiendus on kasutusel kaugsides, kus kõrgem ja vähemkasutatud sagedus (5 Ghz) võimaldab suuremat andmeedastuskiirust, kaaludes sellega üles seadmete märgatavalt kõrgema hinna. Ülejäänud täiendused on esialgse standardi laiendused ja parandused, mis puudutavad ühest võrgust sujuvalt teise üleminekut, andmesidet sõidukitega, laia ala võrke (WAN) ja palju muud. Erinevad täiendused lubavad ka erinevaid sagedusvahemikke. 

 

Kanalid ja sagedused

Erinevates riikides on piirangud sagedusvahemikele ja võimsustele erinevad. Näiteks USA's võib amatöörradistidele mõeldud sagedusvahemikku jäävatel Wi-Fi sagedustel kasutada märgatavalt suuremat võimsust kui mujal maailmas. Samas ei tohi amatöörradistid edastada infot krüpteeritud kujul ja kommertseesmärkidel. Üldselt võib standardile vastavad sagedused jagada kolme gruppi:

• 2.4GHz

802.11b, 802.11g ja 802.11n. Kõige harilikum. Jagatud 14 kanaliks 5Mhz vahedega, võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14., teistest veidi eraldiseisvat kanalit. USA's lubatud vaid 11 esimest kanalit.

 

• 3.6GHz

802.11y. Ainult USAs lubatud vahemik. Kusjuures on lubatud kasutada kuni 20W võimsusega saatejaamasid, mis tähendab standardile vastavate seadmete sideulatust kuni 5km. Kõrgem sagedus tähendab ka suuremat andmeedastuskiirust. 

• 5GHz

802.11a, 802.11h, 802.11 ja 802.11n. Sagedusvahemik 4915 MHz - 5825 MHz jagatud kanaliteks 5 MHz sammuga. Erinevates riikides lubatud piirkonnad üsna erinevad. Euroopas lubatakse kasutada kanaleid vahemikus 48 (5240MHz) kuni 140 (5700MHz). Kasutusel müravabama sagedusvahemiku tõttu ja suurema lubatud võimsuse tõttu (kuni 1W) näiteks kaugsides.