Töö ja terviseohutus
Trükikoja üldine tööohutusjuhend
- 1 (17) -
Kinnitan
………………………
Juhataja
Trükikoda AS
01. oktoober 2010 a.
SISSEJUHATAV
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE JUHEND
Töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik
kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist.
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi
töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest ettevõttes.
1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
1.1. Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja
Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise
kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses.
1.2. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt
töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnavoliniku põhikohustus on regulaarselt jälgida
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, eeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka
töötajate poolt ning osaleda vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite
põhjuste selgitamises. Töökeskkonnavolinikud valitakse töötajate üldkoosolekul ning
tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid teatavaks
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele valimistest arvates kümne päeva jooksul.
1.3. Terminid:
Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja
meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise
töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist
ohtu seadmata.
2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED
2.1. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe
sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud.
2.2. Tööandja kohustused:
2.2.1. andma igale töötajale kindla töökoha või tööpiirkonna;
2.2.2. andma töötajale selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning tagama
pideva töö kogu tööpäevaks;
2.2.3. tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajatele töösisekorra,
- 2 (17) -
töötervishoiu ja tööohutuse, ning tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö
võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu ja tööohutuse
alast väljaõpet;
2.2.4. välja andma enne tööle asumist nõutavad isiklikud tööohutusvahendid ja
eritööriietuse;
2.2.5. kindlustama töökohal ohutud ja tervislikud töötingimused;
2.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse juhendite ja eeskirjade nõuete järgimise
kõigil töödel;
2.2.7. kõrvalekaldumatult järgima tööseadusandluse töötervishoiu ja tööohutuse
alaseid sätteid, võtma tarvitusele meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste
vältimiseks;
2.2.8. tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamisega
seadusega sätestatud korras.
2.3. Töötaja kohustused:
2.3.1. töötaja peab täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse
nõudeid
2.3.2. nõuete mittetäitmise korral karistatakse distsiplinaarkorras vastavalt
töösisekorraeeskirjadele juhindudes töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest;
2.3.3. täitma tööandja, tema esindaja ja töötervishoiu ja tööohutuse järelvalvet
teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
2.3.4. järgima tehnoloogilist distsipliini;
2.3.5. käima meditsiinilisel läbivaatusel vastavalt kehtestatud korrale;
2.3.6. täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis on ette nähtud vastavalt
ohutustehnika, tööhügieeni ja tuleohutuse alal;
2.3.7. teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult oma
otsesele ülemusele või tööandja esindajale;
2.3.8. töötaja muud kohustused tulenevad töösisekorraeeskirjadest, kollektiiv- ja
töölepingust ning ametijuhendist;
2.3.9. töötajal on kohustus keelduda tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute
elu või tervist, teatades sellest koheselt tööandjale;
2.3.10. töötajal on kohustus kasutada tööandja poolt temale määratud isiklikke
tööohutusvahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks juhendite või
eeskirjadega.
2.3.11. iga töötaja on kohustatud hoidma oma tervist, vähendama kahjulike
mõjurite toimet töökohal, pidama puhtust, võimaluse korral vältima haigestumist
külmetumise jne. tagajärjel.
Enne töö algust:
2.3.12. töötaja on kohustatud hoolikalt üle vaatama mehhanismid, seadmed,
tööriistad, kaitsepiirded ja kaitsevahendid millega ta tööle hakkab.
Märgates puudusi on töötaja kohustatud koheselt informeerima töödejuhatajat ning
mitte alustama tööd enne, kui puudused on kõrvaldatud.
2.3.13. töötaja on kohustatud korrastama töökoha ja kontrollima, et materjalid ja
pooltooted oleksid ohutult asetatud, et töökoht oleks puhas prahist ja liigsetest
esemetest.
2.3.14. kontrollima ettenähtud tööriietuse ja isikukaitsevahendite korrasolekut ning
riietuma neisse. Keelatud on kasutada mittekorras ja määrdunud tööriietust ja
isikukaitsevahendeid.
2.3.15. seadmete ja masinate käivitamisel, peale- ja mahalaadimistööde alustamisel
- 3 (17) -
hoiatama eelnevalt kaastöötajaid.
Töö ajal:
2.3.16. on töötaja kohustatud tegema ainult seda tööd, mis on talle teha antud ning
mille kohta on töödejuhataja teostanud töökaitsealase juhendamise ja mille ohutuid
töövõtteid töötaja tunneb.
2.3.17. on töötajal keelatud tegelda kõrvaliste asjadega, eriti seadmetel ja masinatel
töötades. Keelatud on segada teisi jutuajamisega.
2.3.18. on keelatud töötajal korrastada, seadistada ja remontida masinat (seadet)
käigu ajal. Rikke korral tuleb peatada masin (seade). Remondi vajadusest peab
teatama töödejuhatajale.
2.3.19. on keelatud viibida mehhanismide ja masinate liikuvate osade vahetus
läheduses ja puudutada neid töötamise ajal. Töötaja peab jälgima, et tööriietuse
varrukad ja hõlmad oleksid korralikult nööbitud – sellega vältides riiete
kaasahaaramist masina poolt.
2.3.20. töötajal on keelatud kõrvaldada kaitsekatteid ja –piirdeid töötavatelt
seadmetelt. Nende eemaldamiseks peab olema juhtkonna luba ja seda võib teha
ainult seadme seisaku ajal.
Peale töö lõppu:
2.3.21. peab töötaja korrastama ja puhastama vastavalt tehnoloogilisele juhendile
töökoha, seadmed ja tööabinõud. Töövahendid tuleb asetada selleks ettenähtud
kohtadesse.
2.3.22. ruumist lahkudes peab töötaja veenduma, et kõik elektriseadmed oleksid
vooluvõrgust välja lülitatud.
2.3.23. on töötaja kohustatud teatama töödejuhatajale kõigist töö ajal märgatud
riketest.
3. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE
3.1. Töökeskkond peab olema projekteeritud, ehitatud ja sisustatud nii, et töötamine oleks
ohutu ning ei kahjustaks töötajat või teiste isikute tervist ja töökeskkonda.
3.2. Erinevad tööd ja tööoperatsioonid peavad olema ajastatud ning järjestatud nii, et nende
teostamine oleks ohutu.
3.3 Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme.
Töökeskkonnas peab olema normidele vastav:
- temperatuur;
- suhteline õhuniiskus;
- valgustus;
- müra;
- tõmbetuuleta õhuvahetus.
vastavalt TKNE-5/1995 "Tööruumide mikrokliima tervisenormidele ja eeskirjadele".
Erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda,
tuleb kasutada kaitsevahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks vastava
juhendi või eeskirjaga.
- 4 (17) -
4. TÖÖVAHEND
4.1. Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks
see on ette nähtud.
4.2. Ettenähtust erinevates töötingimustes töövahendi kasutamisel peab rakendama
täiendavaid ohutusabinõusid.
4.3. Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel,
energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis
peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse.
4.4. Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi
kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja
hooldustöödeks.
4.5. Kui töövahendi konstruktsioon ei taga sellist püsikindlust, mis tagaks kasutaja või
teiste isikute ja vara ohutuse, tuleb töövahend tugevalt alusele kinnitada, kasutades
kinnisliiteid või muid kinnitusviise.
4.6. Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige
ühendamine võib tekitada ohtu, peab ühenduskohtadele kandma märgised nende õigeks
ühendamiseks ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane
teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis.
4.7. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks,
hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.
4.8. Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul. Kui seiskamine ei
ole võimalik, tuleb rakendada vajalikke kaitseabinõusid ja kasutada selliseid abivahendeid,
mis tagavad töö ohutu teostamise, eelistatult väljastpoolt ohuala. Kui töövahendi juurde
kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud
toimingute kohta.
4.9. Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle
energiavarustus üldjuhul välja lülitada.
4.10. Kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või
tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab ning hooldab,
parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja
kes on saanud sellekohase väljaõppe.
4.11. Tööandja tagab töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel valmistaja antud
kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise.
4.12. Liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks
nõutava väljaõppe ja omab juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
4.13. Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid.
Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva
töövahendi töötamisalale. Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate
juuresolekuta võimalik, tuleb rakendada abinõusid, vältimaks nende vigastamist
töövahendi poolt.
4.14. Töötajate vedu mehaanilisel töövahendil on lubatud ainult juhul, kui töövahend on
varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega. Kui tööd tehakse töövahendi liikumise
ajal, tuleb valida töövahendi selline kiirus, mis tagab töötajate ohutuse.
Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate
ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku.
4.15. Töötajal on keelatud käivitada või välja lülitada (v.a. avariiolukorras) masinaid,
tööpinke või aparaate, millega nad ise ei tööta.
- 5 (17) -
5. TÕSTESEADMED
5.1. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus
arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi.
5.2. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande
sooritamiseks.
5.3. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui
tööprotsessis ei ole võimalik eelnimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid
töötajate ohutust tagavaid abinõusid.
5.4. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade
ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Kasutaja teavitamiseks tõstmise
abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest peab see olema märgistatud vastavalt
kehtestatud korrale.
5.5. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate
halvenemist.
5.6. Kahe või enama tõsteseadme üheaegsel kasutamisel tuleb kindlaks määrata ja
rakendada nende tõsteseadmete kasutajate töö kooskõlastamise kord ning rakendada
abinõud lastide või töövahendite osade kokkupõrkamise vältimiseks.
5.7. Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle
kaldumise, ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama
kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle.
5.8. Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku
ülevaadet lasti liikumise kohta, tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik
signaliseerija ning rakendada töökorralduslikke abinõusid töötajaid ohustada võivate
kokkupõrgete vältimiseks.
5.9. Kui töötaja kinnitab või vabastab lasti käsitsi, tuleb rakendada abinõusid, et seda saaks
teha ohutult ning töötajal oleks kas kaudne või otsene kontroll tõsteseadme üle.
5.10. Kui tõsteseadmel puudub seadis, mis energiavarustuse täielikul või osalisel
katkemisel välistab lasti kukkumise, tuleb võtta tarvitusele abinõud sellest tuleneva ohu
vastu.
5.11. Rippuvat lasti ei tohi jätta valveta, väljaarvatud juhul, kui inimeste juurdepääs
ohualale on tõkestatud ja last on ohutult kinnitatud.
5.12. Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema hoolikalt kavandatud
ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle.
5.13. Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on
halvenenud niivõrd, et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid
inimesi.
6. VALGUSTUS
6.1. Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema
piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine.
Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes
kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale
ohutud.
6.2. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada
automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga.
- 6 (17) -
Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust mis tagab:
- püsivalt ühtlase valgustuse;
- küllaldase valgustuse;
- ei pimesta otseselt ega kaudselt (peegeldus);
- ei tekita tugevaid varje;
- annab õigesti edasi värvitoone;
- on ohutu ja bioloogiliselt täisväärtuslik.
6.3. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust.
6.4. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
6.5. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust.
Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust.
6.6. Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud.
6.7. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele
sanitaarnormidele.
7. MÜRA JA VIBRATSIOON
7.1. Tootmismüra on tootmisseadmetest lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Kui
tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine,
helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid.
7.2. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10-15
minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Müravabades ruumides on puhkamiseks ettenähtud
vaheajad kokkulepitud töö- või kollektiivlepinguga või määratud Tööandja korraldusega.
7.3. Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz.
Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad
ning masinad.
7.4. Töötamiskoha või töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilist
kahjustust ega organismi funktsionaalseid häireid.
7.5. Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni
isoleerivaid jalatseid ja kindaid, vööd (surub siseelundid kokku, vähendab nende
liikumist). Vastavad vahendid väljastab Tööandja.
7.6. Allüksuses tuleb kehtestada töötsüklite re˛iim, tööriista käepidemele tuleb kinnitada
amortiseeriv tihend.
8. VENTILATSIOON
8.1. Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud,
kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning
vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist.
8.2. Ventilatsiooni taseme arvestamisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate
füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning
tehnoloogilise protsessi iseloomu. Vajaduse korral tuleb ette näha
sundventilatsioonisüsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus, kui tööprotsessi käigus
eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid aineid või tolmu.
8.3. Ohtlike ainete sisaldus töökeskkonnas ei tohi ületada kehtestatud piirnorme.
8.4. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset, õhu
liikumiskiirus peab olema vahemikus 0.1 - 0.4 m/s (TKNE-5/1995) Suhteline õhuniiskus
peab olema vahemikus 40 - 60 % (TKNE-5/1995)
- 7 (17) -
9. TEMPERATUUR
9.1. Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv
tööülesannete täitmiseks.
9.2. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või
äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid.
9.3. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides.
9.4. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18-25 kraadi, sõltuvalt
tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995).
9.5. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud
aknapindadest kiirguva külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest.
10. PUHTUS JA JÄÄTMED
10.1. Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka
põrandaid, seinu ja lagesid.
10.2. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ja
efektiivselt.
10.3. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites.
11. TÖÖRUUMID
11.1. Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba
liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi.
11.2. Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti
puhastatavad.
12. TÖÖASEND
12.1. Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas
tehtava tööga.
12.2. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda.
12.3. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate
istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alaosale.
12.4. Töökohad, kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada
jalatugedega.
13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED
13.1. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii,
et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele
nõuetele.
13.2. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid,
elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
- 8 (17) -
13.3. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse l
grupi eksami.
13.4. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid,
releekaitsmed).
13.5. Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud
on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema erinev teistest juhtmetest.
Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud:
- kasutada vigastatud või isolatsioonita juhtmeid;
- kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna
temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel
ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid);
- kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmeid
järelvalveta;
- kasutada katkisi pistikupesi, jätku-, ja ühenduskarpe, vinnaklüliteid ning muid
elektriinstallatsioonimaterjale;
- avada elektrikilpide uksi, kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid
kõrvaldama.
Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada valveelektrikule ja meistrile. Elektrivõrgu
korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui
mõõteriistade abil.
Väheohtlikes ruumides on lubatud:
- kasutada kuni 220 V pinget, elektrilisi käsitööriistu kuni 220/380 V toitepingega
(topeltisolatsiooniga) ja kuni 42 V toitepingega kantavaid valgusteid.
- kasutada 12 - 42 V pistikupesi, kui nad erinevad 127 - 220 V pistikupesadest;
- paigaldada ja puhastada valgusteid, asendada läbipõlenud lampe;
- võrgu remont energeetika osakonna poolt pingestamata olukorras.
14. ELEKTRITRAUMADE ÄRAHOIDMISE PÕHIMEETMED
14.1. Inimeste kaitseks elektrivoolu kahjulike mõjude eest kasutatakse elektriseadeldiste
teenindamisel järgmisi organisatsioonilisi ja tehnilisi vahendeid ning võtteid:
14.1.1. ohutute pingete kasutamine 12 - 42 V
14.1.2. personali eriväljaõpe ja perioodiline teadmiste kontroll
14.1.3. maandusseadmele väljaehitamine
14.1.4. regulaarne meditsiiniline kontroll
14.1.5. vigastatud võrguosade automaatne väljalülitamine
14.1.6. kaitsevahendite kasutamine (isoleeritud käepidemetega tööriistad, kindad,
jalatsid, matid, prillid, kantavad maandused, kaitsetõkked ja piirded)
Nende täitmist kontrollivad töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnaspetsialist.
14.1.7 Järelvalve tööde tegemisel
14.1.8. voolujuhtivate osade puuteulatusest kaugemale paigutamine, nende
isoleerimine või tõkestamine, märgistamine;
14.1.9. elektriseadeldiste perioodilised kontrollid ja teimimised.
15. TULEOHUTUSE NÕUDED
15.1. Trükikojas kasutatavate materjalide iseloomustus tuleohtlikkuse seisukohalt:
- paber ja paberitooted – kergesti põlevad ained
- petrooleum, trükivärvid – kergesti süttivad ja põlevad vedelikud
15.2. Töötajad peavad tundma kasutatavate toodetavate ja ainete tuleohtlikkuse
- 9 (17) -
iseloomustust. Keelatud on kasutada ning aineid, mille tuleohtlikkuse parameetreid pole
eelnevalt tundma õpitud.
15.3. Kõikides tööruumides, ladudes ja territooriumil on keelatud suitsetamine ja lahtise
tule kasutamine. Suitsetada võib ainult selleks ettenähtud ja vastavalt sisustatud kohtades.
15.4. Elektrisoojendusriistu võib kasutada ainult selleks ettenähtud kohtades.
15.5. Iga töötaja peab teadma tulekustutus vahendite asukohta ja oskama neid kasutada.
15.6. Kergeltsüttivaid ja põlevaid vedelikke ning muid materjale (paber, kartong,
trükitooted) ei tohi paigutada ja hoida kütteseadmete läheduses.
15.7. Põlevaid ja kergestisüttivaid vedelikke võib töökohal hoida ainult suletavates,
mittepurunevas ja mittepõlevas taaras ja koguses mis on vajalik ühes vahetuses.
15.8. Pühkematerjali ja paberit, mis on läbi imbunud õlide, värvide, lakkide, petrooleumi,
bensiini jm. Kergestisüttiva ainega, tuleb hoida kinnistes metallkastides ja peale töö lõppu
ruumist välja viia.
15.9. Iga töötaja kes märkab tuleohutusnõuete eiramist kaastöötaja poolt, on kohustatud
juhtima sellele eiraja tähelepanu, vajaduse korral aga teatama sellest viivitamatult
töödejuhatajale.
16. PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED
16.1. Liikumistee all mõistetakse jalakäijate, sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed,
mis hõlmab treppe, statsionaarset redelit, läbipääse, väravaid või laadimisestakaade.
16.2. Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja
ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei
tohi olla takistusi. Nad peavad olema puhastatavad.
16.3. Liikumise kiirus territooriumil peab olema piiratud.
16.4. Nende töötajate kaitseks, kes võivad töökohas kokku puutuda heitgaasidega, tuleb
paigaldada kaitseekraanid. Töötajaid tuleb kaitsta ka sõidukitelt kukkuda võivate
esemete eest.
16.5. Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud küllaldane ohutu
liikumisruum.
16.6. Treppide lahtine pool tuleb varustada piirde või käsipuuga. Käsipuu peab olema
vähemalt trepi ühel poolel.
16.7. Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit või järsku treppi
(kallakuga üle 45 kraadi)
17. TÖÖOHUTUSNÕUDED KÕRGUSTES TÖÖTAMISEL, KUKKUMISOHT,
LAADIMINE.
Kõrgustes töötamisel tuleb taita järgmisi ohutusnõudeid:
- redelilt (pikkusega mitte üle 5 m) tohib teha vaid vaatlusi ja kergeid monteerimistöid
(elektrilisi tööriistu ei tohi kasutada).
- reeglina tuleb kõrgustes töötamiseks kasutada kohtkindlaid teenindusplatvorme või
teisaldatavaid tellinguid (pukke), kaitsekiivrit ja kaitsevööd.
17.1. Kõrgustes tohib töötada vaid päevavalguses ja tingimustel, et töökoha all ei viibi
inimesi. Kõrgtöödel (üle 7.5 m) on nõutav eriväljaõpe.
17.2. Kui valitseb oht kukkuda kahe meetri kõrguselt või kõrgemalt, peab piire olema
vähemalt 110 cm kõrgune ja varustatud kahe lisapiirdega.
- 10 (17) -
17.3. Mahutid, avad ja konstruktsioonid peavad olema kindlalt kaetud või piiratud
vähemalt 110 cm kõrguse piirdega.
17.4. Statsionaarne redel peab olema tugeva konstruktsiooniga, nõuetekohaselt hooldatud
ja tugevalt kinnitatud. Redelipulgad peavad olema horisontaalsed. Külgpuud peavad olema
vähemalt 110 cm võrra kõrgemal kui platvorm.
17.5. Pikem kui 2.5 meetrine statsionaarne redel tuleb varustada ohutussilmustega või
püsivate kukkumist takistavate vahenditega.
17.6. Statsionaarset redelit saab kasutada ainult juhul, kui trepi kasutamine ei ole võimalik.
17.7. Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse aare või läbi katuse, tuleb rakendada
ettevaatusabinõusid (kukkumist tõkestavad abinõud).
17.8. Veoste laadimine ja katmine toimub ainult selleks ettenähtud kohas.
17.9. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele.
17.10. Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris
ja võimaluse korral kindlad käetoed.
17.11. Keelatud on ladustada materjale, pooltooteid või kaupa nii kõrgeks, et virn võib
ümber kukkuda ja põhjustada õnnetusi. Virna kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m.
18. AKNAD , UKSED, VÄRAVAD
18.1. Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele
vastavalt.
18.2. Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja
väravates peavad olema kaitstud purunemise eest - tuleb need märgistada või tõsta sellise
pinna silmatorkavust.
18.3. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline.
Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud.
18.4. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega.
18.5. Aknad ja katuseaknad tuleb projekteerida nii, et nende puhastamine ei oleks ohtlik.
18.6. Uksed ja väravad peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja vajaduse korral
varustatud turvaseadmetega.
18.7. Põhilistel liikumisteedel ja mõlemas suunas avatavatel ning pöördustel ja-väravatel
peab olema läbipaistev ava.
18.8. Mootormehhanismiga avatavad uksed ja väravad peavad olema varustatud
ohutusseadeldisega, et vältida inimeste vigastamist. Vajaduse korral tuleb nad varustada
selgelt eristatava ja lihtsalt ligipääsetava stoppnupu- või hädaseiskamisseadeldisega, mis
võimaldab neid ohu korral kiiresti peatada.
18.9. Sõidukite liikluseks ehitatud väravate vahetus läheduses peavad olema ka
jalgväravad jalakäijatele, kui neil on ohtlik sõiduväravaid avada.
19. KÄSITSI RASKUSTE TEISALDAMINE
19.1. Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist,
kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.
19.2. Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida
töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.
19.3. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et
vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski.
19.4. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub
- 11 (17) -
teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda,
teatades oma otsusest tööandjale.
Tööandja kohustused:
Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama
nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks.
Selleks ta peab:
- hindama riski töötaja tervisele, arvestades ohutegureid;
- riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks.
- abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja konsulteerima töökeskkonnavolinikuga
ja vajadusel töötervishoiuarstiga.
- tööandja peab töötajaid teavitama kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas
raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline.
- tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus
tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest
kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest, arvestades loetletud ohutegureid,
ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.
- asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka
teisaldustöö ei kuulu.
- töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik.
- naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused
ei ületaks nende
eeldatavaid füüsilisi võimeid.
- kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada
alates 18. eluaastast.
- rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.
ABINÕUD TERVISERISKI VÄHENDAMISEKS RASKUSTE KÄSITSI
TEISALDAMISEL
Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
- varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
- võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
- tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
- tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka
liikumisteedel;
- lühendama raskuse kandmisteed;
- lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
- korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt
mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
- andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.
OHUTEGURID, MIS VÕIVAD PÕHJUSTADA TERVISERISKI
Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:
- on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;
- on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
- on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;
- oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.
- 12 (17) -
Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:
- nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;
- seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
- sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;
- seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.
Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:
- teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
- põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
- teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
- jalgealune on ebapüsiv;
- õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon.
Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:
- teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige
selgroole;
- teisaldustööd tehakse istudes;
- puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
- raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale
või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
- raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
- tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;
- töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi
teisaldustööks
Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:
- ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;
- tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.
20. KUVARIGA TÖÖTAMINE
20.1. Kuvariga töötamisel peavad perioodilised puhkepausid moodustama vähemalt 10
protsenti tema tööajast.
20.2. Kuvariga töötamise asukoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal
oleks võimalik muuta oma asendit ja liigutusi ning leida mugav tööasend.
20.3. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete
müra. Müra ei tohi häirida keskendumist ega suhtlemist.
20.4. Seadmete kasutamine ei tohi ohustada tervist.
20.4. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada
tasemeni, mis tagaks töötaja ohutuse.
20.5. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb arvutiruum kujundada
selliselt, et valgusallikad - aknad ja teised avaused, läbipaistvad või poolläbipaistvad
seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ning üld- ja kohtvalgustus - peavad asetsema
kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Akendel peab olema valgust reguleeriv käte.
20.6. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peab üld- ja kohtvalgustus tagama
töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.
20.7 Kuvariga töötamisel peab:
- töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri,
dokumendihoidja ja kuvariga
- 13 (17) -
- ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist;
- töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajaduse
korral peab töötaja saama kasutada jalatuge;
- dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade
ebamugavaid liigutusi.
- märgid kuvari ekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates
ridades.
20.8. Loetavuse tagamiseks peab:
- märkide ja ridade vaheline kaugus olema piisavalt suur;
- märkide nähtavus ja kontrastsus ekraanipildi tausta suhtes olema reguleeritav;
- ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest;
- ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad.
20.9. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud laual
nii, et:
- töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes;
- klaviatuuri ees oleks piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks.
20.10. Märkide asukohad klaviatuuril peavad olema selgesti nähtavad ja töötajale sobivad.
20.11. Töökeskkonna mikrokliima ja kahjulike ainete sisaldus õhus peab vastama
kehtivatele normidele.
TARKVARA PROJEKTEERIMISEL, VÄLJATÖÖTAMISEL, VALIMISEL JA
MUUTMISEL PEAB TÖÖANDJA VÕTMA ARVESSE JÄRGMISI PÕHIMÕTTEID:
- tarkvara peab sobima ülesande täitmiseks;
- tarkvara peab olema lihtne kasutada;
- tarkvara peab olema kohandatav olenevalt operaatori oskuste ja teadmiste tasemest;
- töötaja teadmata ei tohi kontrollida tema kvantitatiivseid ega kvalitatiivseid võimeid;
- töötaja ja süsteemi vahel peab olema dialoogi võimalus;
- tarkvara kujunduse väljatöötamisel peab arvestama ergonoomia printsiipe.
21. OLMETINGIMUSED
21.1. Kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse tuleb vajaduse korral rajada selleks sobivad ja
piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Need ruumid tuleb hoida puhtana, tagatud
peab olema ventilatsioon ja valgustus.
21.2. Pesemisruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga ja
kuivatamisvahenditega. Vastavalt tööle tuleb ette näha ka duid.
21.3. Naistele ja meestele tuleb ette näha erinevad riietus- ja pesuruumid.
21.4. Töötajate isiklike riiete ja tööriietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ruumid.
Vajaduse korral tuleb neis ette näha võimalus riiete kuivatamiseks.
21.5. Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohased puhkealad. Need peavad olema piisavalt
avarad ja varustatud nõutava arvuga seljatoega toolidega ja lauakohtade arvuga vastavalt
töötajate arvule.
21.6. Puhkeruumid tuleb ette näha töötajatele, kelle töö on mürarikas, füüsiliselt raske,
pidevalt seotud sundasendiga.
21.7. Võimaluse korral varustatakse puhketoad külmikute, veekeetmisvahendite ja
mikrolaineahjudega.
21.8. Rasedate naiste ja imetavate emade jaoks on ettenähtud nõuetekohased puhkeruumid.
Neis peab vajaduse korral olema võimalus heita pikali.
- 14 (17) -
21.9. Puhkeruumides ei tohi suitsetada.
21.10. Olmeruumide temperatuur peab olema vähemalt 18 kraadi.
22. TÖÖÕNNETUSTEST TEATAMISE KORD
22.1. Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama oma
otsesele ülemusele või tööandja esindajale.
22.2. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, raskete tööõnnetuste puhul informeerib
viivitamatult ka Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseid.
Tööandja või tema ülesandel tööd korraldav haldus- või tehniline töötaia on
kohustatud:
- kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima
kannatanu transpordi haiglasse;
- säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras,
nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta
avariiohtu;
- piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus;
- informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit;
22.3. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi
tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik.
22.4. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised.
22.5. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või
tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja
koostama sellekohase raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja
rakendab samalaadsete tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks.
22.6. Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja
kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult. Uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
23. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
23.1. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või
päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112):
- kus tulekahju on puhkenud
- mis põleb
- nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri
- vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
23.2. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud
kemikaalid vms).
- 15 (17) -
24. ESMAABI
Tööandja on kohustatud:
- kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda
esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni;
- paigutama nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid,
broüürid jm näitlikud materjalid);
- määrama isiku, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.
Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema
kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja
pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
- paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
- selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul
kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi
saamiseks.
- tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse,
esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse
ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise
kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).
25. DISTSIPLINAARKARISTUS TÖÖTERVISHOIU. JA TÖÖOHUTUSNÕUETE
JA SELLEALASTE ÕIGUAKTIDE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL
Kui töötaja eirab töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid või rikub sellealaste õigusaktide
nõudeid, võib talle määrata järgmise distsiplinaarkaristuse:
- noomitus
- kuni kümneks päevaks töölt kõrvaldamine (selle aja eest palka ei maksta)
- rahatrahv (kuni kümne keskmise päevapalga ulatuses)
- töölepingu lõpetamine (TLS § 86 p 6-7 alusel).
Viimast võib rakendada juhul, kui töökohustuste, tööohutuse ja –tervishoiu nõuete
rikkumine tõi kaasa tõsiseid tagajärgi (raske või surmaga lõppenud tööõnnetus, kahju
kolmandatele isikutele, tõsine materiaalne kahju).
26. KÄESOLEVA JUHENDI KOOSTAMISEL ON KASUTATUD JÄRGMISI
EESTIS KEHTIVAID ÕIGUSAKTE:
1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus (RT11999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001,17, 78)
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT 11999,100, 881)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT l 2000,4, 30)
4. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT 12000,4,29)
5. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000,12,117)
6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded (RTI2000, 86, 556)
7. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000,6,63)
8. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2000, 63, 996, 2000, 69,õiend)
9. Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157;
2001, 35, 469)
10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord (RT 12000, 74,466)
- 16 (17) -
11. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35,468)
12. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559)
- 17 (17) -
VÄLJAÕPPE SAANUD ESMAABIANDJAD TRÜKIKODA AS:
Madis Poogen, sisetel. 24, 51 000 99
Õnne Volt, sisetel. 26, 567 890
Meeme Murd, sisetel. 18, 565 900 88
ESMAABIVAHENDITE EEST VASTUTAV ISIK:
Preili Sekretär, sisetel . 11, tel 555 555 53
TÖÖKESKKONNA VOLINIKUD:
Maimu Kamm, tel 6000 000
Joonas Plaat, tel 6000 000
TALLINNA JA HARJUMAA TÖÖINSPEKTSIOON, TÖÖINSPEKTOR:
Ene Muna, tel 6650 000
Estonia pst 5
10143 Tallinn
Kinnitan
………………………
Juhataja
Trükikoda AS
01. oktoober 2010 a.
SISSEJUHATAV
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE JUHEND
Töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle asumisel on kohustuslik
kõigile töötajatele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist.
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi
töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest ettevõttes.
1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
1.1. Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja
Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise
kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses.
1.2. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt
töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnavoliniku põhikohustus on regulaarselt jälgida
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, eeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka
töötajate poolt ning osaleda vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite
põhjuste selgitamises. Töökeskkonnavolinikud valitakse töötajate üldkoosolekul ning
tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid teatavaks
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele valimistest arvates kümne päeva jooksul.
1.3. Terminid:
Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja
meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise
töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist
ohtu seadmata.
2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED
2.1. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe
sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud.
2.2. Tööandja kohustused:
2.2.1. andma igale töötajale kindla töökoha või tööpiirkonna;
2.2.2. andma töötajale selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning tagama
pideva töö kogu tööpäevaks;
2.2.3. tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajatele töösisekorra,
- 2 (17) -
töötervishoiu ja tööohutuse, ning tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö
võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu ja tööohutuse
alast väljaõpet;
2.2.4. välja andma enne tööle asumist nõutavad isiklikud tööohutusvahendid ja
eritööriietuse;
2.2.5. kindlustama töökohal ohutud ja tervislikud töötingimused;
2.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse juhendite ja eeskirjade nõuete järgimise
kõigil töödel;
2.2.7. kõrvalekaldumatult järgima tööseadusandluse töötervishoiu ja tööohutuse
alaseid sätteid, võtma tarvitusele meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste
vältimiseks;
2.2.8. tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamisega
seadusega sätestatud korras.
2.3. Töötaja kohustused:
2.3.1. töötaja peab täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse
nõudeid
2.3.2. nõuete mittetäitmise korral karistatakse distsiplinaarkorras vastavalt
töösisekorraeeskirjadele juhindudes töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest;
2.3.3. täitma tööandja, tema esindaja ja töötervishoiu ja tööohutuse järelvalvet
teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
2.3.4. järgima tehnoloogilist distsipliini;
2.3.5. käima meditsiinilisel läbivaatusel vastavalt kehtestatud korrale;
2.3.6. täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis on ette nähtud vastavalt
ohutustehnika, tööhügieeni ja tuleohutuse alal;
2.3.7. teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult oma
otsesele ülemusele või tööandja esindajale;
2.3.8. töötaja muud kohustused tulenevad töösisekorraeeskirjadest, kollektiiv- ja
töölepingust ning ametijuhendist;
2.3.9. töötajal on kohustus keelduda tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute
elu või tervist, teatades sellest koheselt tööandjale;
2.3.10. töötajal on kohustus kasutada tööandja poolt temale määratud isiklikke
tööohutusvahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks juhendite või
eeskirjadega.
2.3.11. iga töötaja on kohustatud hoidma oma tervist, vähendama kahjulike
mõjurite toimet töökohal, pidama puhtust, võimaluse korral vältima haigestumist
külmetumise jne. tagajärjel.
Enne töö algust:
2.3.12. töötaja on kohustatud hoolikalt üle vaatama mehhanismid, seadmed,
tööriistad, kaitsepiirded ja kaitsevahendid millega ta tööle hakkab.
Märgates puudusi on töötaja kohustatud koheselt informeerima töödejuhatajat ning
mitte alustama tööd enne, kui puudused on kõrvaldatud.
2.3.13. töötaja on kohustatud korrastama töökoha ja kontrollima, et materjalid ja
pooltooted oleksid ohutult asetatud, et töökoht oleks puhas prahist ja liigsetest
esemetest.
2.3.14. kontrollima ettenähtud tööriietuse ja isikukaitsevahendite korrasolekut ning
riietuma neisse. Keelatud on kasutada mittekorras ja määrdunud tööriietust ja
isikukaitsevahendeid.
2.3.15. seadmete ja masinate käivitamisel, peale- ja mahalaadimistööde alustamisel
- 3 (17) -
hoiatama eelnevalt kaastöötajaid.
Töö ajal:
2.3.16. on töötaja kohustatud tegema ainult seda tööd, mis on talle teha antud ning
mille kohta on töödejuhataja teostanud töökaitsealase juhendamise ja mille ohutuid
töövõtteid töötaja tunneb.
2.3.17. on töötajal keelatud tegelda kõrvaliste asjadega, eriti seadmetel ja masinatel
töötades. Keelatud on segada teisi jutuajamisega.
2.3.18. on keelatud töötajal korrastada, seadistada ja remontida masinat (seadet)
käigu ajal. Rikke korral tuleb peatada masin (seade). Remondi vajadusest peab
teatama töödejuhatajale.
2.3.19. on keelatud viibida mehhanismide ja masinate liikuvate osade vahetus
läheduses ja puudutada neid töötamise ajal. Töötaja peab jälgima, et tööriietuse
varrukad ja hõlmad oleksid korralikult nööbitud – sellega vältides riiete
kaasahaaramist masina poolt.
2.3.20. töötajal on keelatud kõrvaldada kaitsekatteid ja –piirdeid töötavatelt
seadmetelt. Nende eemaldamiseks peab olema juhtkonna luba ja seda võib teha
ainult seadme seisaku ajal.
Peale töö lõppu:
2.3.21. peab töötaja korrastama ja puhastama vastavalt tehnoloogilisele juhendile
töökoha, seadmed ja tööabinõud. Töövahendid tuleb asetada selleks ettenähtud
kohtadesse.
2.3.22. ruumist lahkudes peab töötaja veenduma, et kõik elektriseadmed oleksid
vooluvõrgust välja lülitatud.
2.3.23. on töötaja kohustatud teatama töödejuhatajale kõigist töö ajal märgatud
riketest.
3. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE
3.1. Töökeskkond peab olema projekteeritud, ehitatud ja sisustatud nii, et töötamine oleks
ohutu ning ei kahjustaks töötajat või teiste isikute tervist ja töökeskkonda.
3.2. Erinevad tööd ja tööoperatsioonid peavad olema ajastatud ning järjestatud nii, et nende
teostamine oleks ohutu.
3.3 Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme.
Töökeskkonnas peab olema normidele vastav:
- temperatuur;
- suhteline õhuniiskus;
- valgustus;
- müra;
- tõmbetuuleta õhuvahetus.
vastavalt TKNE-5/1995 "Tööruumide mikrokliima tervisenormidele ja eeskirjadele".
Erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda,
tuleb kasutada kaitsevahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks vastava
juhendi või eeskirjaga.
- 4 (17) -
4. TÖÖVAHEND
4.1. Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks
see on ette nähtud.
4.2. Ettenähtust erinevates töötingimustes töövahendi kasutamisel peab rakendama
täiendavaid ohutusabinõusid.
4.3. Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel,
energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis
peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse.
4.4. Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi
kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja
hooldustöödeks.
4.5. Kui töövahendi konstruktsioon ei taga sellist püsikindlust, mis tagaks kasutaja või
teiste isikute ja vara ohutuse, tuleb töövahend tugevalt alusele kinnitada, kasutades
kinnisliiteid või muid kinnitusviise.
4.6. Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige
ühendamine võib tekitada ohtu, peab ühenduskohtadele kandma märgised nende õigeks
ühendamiseks ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane
teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis.
4.7. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks,
hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.
4.8. Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul. Kui seiskamine ei
ole võimalik, tuleb rakendada vajalikke kaitseabinõusid ja kasutada selliseid abivahendeid,
mis tagavad töö ohutu teostamise, eelistatult väljastpoolt ohuala. Kui töövahendi juurde
kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud
toimingute kohta.
4.9. Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle
energiavarustus üldjuhul välja lülitada.
4.10. Kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või
tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab ning hooldab,
parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja
kes on saanud sellekohase väljaõppe.
4.11. Tööandja tagab töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel valmistaja antud
kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise.
4.12. Liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks
nõutava väljaõppe ja omab juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
4.13. Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid.
Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva
töövahendi töötamisalale. Kui tööprotsessi läbiviimine pole jalgsi liikuvate töötajate
juuresolekuta võimalik, tuleb rakendada abinõusid, vältimaks nende vigastamist
töövahendi poolt.
4.14. Töötajate vedu mehaanilisel töövahendil on lubatud ainult juhul, kui töövahend on
varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega. Kui tööd tehakse töövahendi liikumise
ajal, tuleb valida töövahendi selline kiirus, mis tagab töötajate ohutuse.
Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate
ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku.
4.15. Töötajal on keelatud käivitada või välja lülitada (v.a. avariiolukorras) masinaid,
tööpinke või aparaate, millega nad ise ei tööta.
- 5 (17) -
5. TÕSTESEADMED
5.1. Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus
arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi.
5.2. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande
sooritamiseks.
5.3. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui
tööprotsessis ei ole võimalik eelnimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid
töötajate ohutust tagavaid abinõusid.
5.4. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade
ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Kasutaja teavitamiseks tõstmise
abivahendi olulistest tehnilistest näitajatest peab see olema märgistatud vastavalt
kehtestatud korrale.
5.5. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate
halvenemist.
5.6. Kahe või enama tõsteseadme üheaegsel kasutamisel tuleb kindlaks määrata ja
rakendada nende tõsteseadmete kasutajate töö kooskõlastamise kord ning rakendada
abinõud lastide või töövahendite osade kokkupõrkamise vältimiseks.
5.7. Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle
kaldumise, ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama
kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle.
5.8. Kui tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku
ülevaadet lasti liikumise kohta, tuleb kasutaja töö juhtimiseks määrata asjatundlik
signaliseerija ning rakendada töökorralduslikke abinõusid töötajaid ohustada võivate
kokkupõrgete vältimiseks.
5.9. Kui töötaja kinnitab või vabastab lasti käsitsi, tuleb rakendada abinõusid, et seda saaks
teha ohutult ning töötajal oleks kas kaudne või otsene kontroll tõsteseadme üle.
5.10. Kui tõsteseadmel puudub seadis, mis energiavarustuse täielikul või osalisel
katkemisel välistab lasti kukkumise, tuleb võtta tarvitusele abinõud sellest tuleneva ohu
vastu.
5.11. Rippuvat lasti ei tohi jätta valveta, väljaarvatud juhul, kui inimeste juurdepääs
ohualale on tõkestatud ja last on ohutult kinnitatud.
5.12. Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema hoolikalt kavandatud
ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle.
5.13. Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on
halvenenud niivõrd, et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid
inimesi.
6. VALGUSTUS
6.1. Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema
piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine.
Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes
kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale
ohutud.
6.2. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada
automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga.
- 6 (17) -
Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust mis tagab:
- püsivalt ühtlase valgustuse;
- küllaldase valgustuse;
- ei pimesta otseselt ega kaudselt (peegeldus);
- ei tekita tugevaid varje;
- annab õigesti edasi värvitoone;
- on ohutu ja bioloogiliselt täisväärtuslik.
6.3. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust.
6.4. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
6.5. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust.
Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust.
6.6. Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud.
6.7. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele
sanitaarnormidele.
7. MÜRA JA VIBRATSIOON
7.1. Tootmismüra on tootmisseadmetest lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Kui
tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine,
helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid.
7.2. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10-15
minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Müravabades ruumides on puhkamiseks ettenähtud
vaheajad kokkulepitud töö- või kollektiivlepinguga või määratud Tööandja korraldusega.
7.3. Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz.
Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad
ning masinad.
7.4. Töötamiskoha või töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilist
kahjustust ega organismi funktsionaalseid häireid.
7.5. Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni
isoleerivaid jalatseid ja kindaid, vööd (surub siseelundid kokku, vähendab nende
liikumist). Vastavad vahendid väljastab Tööandja.
7.6. Allüksuses tuleb kehtestada töötsüklite re˛iim, tööriista käepidemele tuleb kinnitada
amortiseeriv tihend.
8. VENTILATSIOON
8.1. Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud,
kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning
vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist.
8.2. Ventilatsiooni taseme arvestamisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate
füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning
tehnoloogilise protsessi iseloomu. Vajaduse korral tuleb ette näha
sundventilatsioonisüsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus, kui tööprotsessi käigus
eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid aineid või tolmu.
8.3. Ohtlike ainete sisaldus töökeskkonnas ei tohi ületada kehtestatud piirnorme.
8.4. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset, õhu
liikumiskiirus peab olema vahemikus 0.1 - 0.4 m/s (TKNE-5/1995) Suhteline õhuniiskus
peab olema vahemikus 40 - 60 % (TKNE-5/1995)
- 7 (17) -
9. TEMPERATUUR
9.1. Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv
tööülesannete täitmiseks.
9.2. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või
äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid.
9.3. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides.
9.4. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18-25 kraadi, sõltuvalt
tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995).
9.5. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud
aknapindadest kiirguva külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest.
10. PUHTUS JA JÄÄTMED
10.1. Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka
põrandaid, seinu ja lagesid.
10.2. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ja
efektiivselt.
10.3. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites.
11. TÖÖRUUMID
11.1. Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba
liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi.
11.2. Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti
puhastatavad.
12. TÖÖASEND
12.1. Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas
tehtava tööga.
12.2. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda.
12.3. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate
istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alaosale.
12.4. Töökohad, kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada
jalatugedega.
13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED
13.1. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii,
et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele
nõuetele.
13.2. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid,
elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
- 8 (17) -
13.3. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse l
grupi eksami.
13.4. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid,
releekaitsmed).
13.5. Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud
on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema erinev teistest juhtmetest.
Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud:
- kasutada vigastatud või isolatsioonita juhtmeid;
- kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna
temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel
ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid);
- kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmeid
järelvalveta;
- kasutada katkisi pistikupesi, jätku-, ja ühenduskarpe, vinnaklüliteid ning muid
elektriinstallatsioonimaterjale;
- avada elektrikilpide uksi, kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid
kõrvaldama.
Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada valveelektrikule ja meistrile. Elektrivõrgu
korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui
mõõteriistade abil.
Väheohtlikes ruumides on lubatud:
- kasutada kuni 220 V pinget, elektrilisi käsitööriistu kuni 220/380 V toitepingega
(topeltisolatsiooniga) ja kuni 42 V toitepingega kantavaid valgusteid.
- kasutada 12 - 42 V pistikupesi, kui nad erinevad 127 - 220 V pistikupesadest;
- paigaldada ja puhastada valgusteid, asendada läbipõlenud lampe;
- võrgu remont energeetika osakonna poolt pingestamata olukorras.
14. ELEKTRITRAUMADE ÄRAHOIDMISE PÕHIMEETMED
14.1. Inimeste kaitseks elektrivoolu kahjulike mõjude eest kasutatakse elektriseadeldiste
teenindamisel järgmisi organisatsioonilisi ja tehnilisi vahendeid ning võtteid:
14.1.1. ohutute pingete kasutamine 12 - 42 V
14.1.2. personali eriväljaõpe ja perioodiline teadmiste kontroll
14.1.3. maandusseadmele väljaehitamine
14.1.4. regulaarne meditsiiniline kontroll
14.1.5. vigastatud võrguosade automaatne väljalülitamine
14.1.6. kaitsevahendite kasutamine (isoleeritud käepidemetega tööriistad, kindad,
jalatsid, matid, prillid, kantavad maandused, kaitsetõkked ja piirded)
Nende täitmist kontrollivad töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnaspetsialist.
14.1.7 Järelvalve tööde tegemisel
14.1.8. voolujuhtivate osade puuteulatusest kaugemale paigutamine, nende
isoleerimine või tõkestamine, märgistamine;
14.1.9. elektriseadeldiste perioodilised kontrollid ja teimimised.
15. TULEOHUTUSE NÕUDED
15.1. Trükikojas kasutatavate materjalide iseloomustus tuleohtlikkuse seisukohalt:
- paber ja paberitooted – kergesti põlevad ained
- petrooleum, trükivärvid – kergesti süttivad ja põlevad vedelikud
15.2. Töötajad peavad tundma kasutatavate toodetavate ja ainete tuleohtlikkuse
- 9 (17) -
iseloomustust. Keelatud on kasutada ning aineid, mille tuleohtlikkuse parameetreid pole
eelnevalt tundma õpitud.
15.3. Kõikides tööruumides, ladudes ja territooriumil on keelatud suitsetamine ja lahtise
tule kasutamine. Suitsetada võib ainult selleks ettenähtud ja vastavalt sisustatud kohtades.
15.4. Elektrisoojendusriistu võib kasutada ainult selleks ettenähtud kohtades.
15.5. Iga töötaja peab teadma tulekustutus vahendite asukohta ja oskama neid kasutada.
15.6. Kergeltsüttivaid ja põlevaid vedelikke ning muid materjale (paber, kartong,
trükitooted) ei tohi paigutada ja hoida kütteseadmete läheduses.
15.7. Põlevaid ja kergestisüttivaid vedelikke võib töökohal hoida ainult suletavates,
mittepurunevas ja mittepõlevas taaras ja koguses mis on vajalik ühes vahetuses.
15.8. Pühkematerjali ja paberit, mis on läbi imbunud õlide, värvide, lakkide, petrooleumi,
bensiini jm. Kergestisüttiva ainega, tuleb hoida kinnistes metallkastides ja peale töö lõppu
ruumist välja viia.
15.9. Iga töötaja kes märkab tuleohutusnõuete eiramist kaastöötaja poolt, on kohustatud
juhtima sellele eiraja tähelepanu, vajaduse korral aga teatama sellest viivitamatult
töödejuhatajale.
16. PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED
16.1. Liikumistee all mõistetakse jalakäijate, sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed,
mis hõlmab treppe, statsionaarset redelit, läbipääse, väravaid või laadimisestakaade.
16.2. Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja
ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei
tohi olla takistusi. Nad peavad olema puhastatavad.
16.3. Liikumise kiirus territooriumil peab olema piiratud.
16.4. Nende töötajate kaitseks, kes võivad töökohas kokku puutuda heitgaasidega, tuleb
paigaldada kaitseekraanid. Töötajaid tuleb kaitsta ka sõidukitelt kukkuda võivate
esemete eest.
16.5. Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud küllaldane ohutu
liikumisruum.
16.6. Treppide lahtine pool tuleb varustada piirde või käsipuuga. Käsipuu peab olema
vähemalt trepi ühel poolel.
16.7. Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit või järsku treppi
(kallakuga üle 45 kraadi)
17. TÖÖOHUTUSNÕUDED KÕRGUSTES TÖÖTAMISEL, KUKKUMISOHT,
LAADIMINE.
Kõrgustes töötamisel tuleb taita järgmisi ohutusnõudeid:
- redelilt (pikkusega mitte üle 5 m) tohib teha vaid vaatlusi ja kergeid monteerimistöid
(elektrilisi tööriistu ei tohi kasutada).
- reeglina tuleb kõrgustes töötamiseks kasutada kohtkindlaid teenindusplatvorme või
teisaldatavaid tellinguid (pukke), kaitsekiivrit ja kaitsevööd.
17.1. Kõrgustes tohib töötada vaid päevavalguses ja tingimustel, et töökoha all ei viibi
inimesi. Kõrgtöödel (üle 7.5 m) on nõutav eriväljaõpe.
17.2. Kui valitseb oht kukkuda kahe meetri kõrguselt või kõrgemalt, peab piire olema
vähemalt 110 cm kõrgune ja varustatud kahe lisapiirdega.
- 10 (17) -
17.3. Mahutid, avad ja konstruktsioonid peavad olema kindlalt kaetud või piiratud
vähemalt 110 cm kõrguse piirdega.
17.4. Statsionaarne redel peab olema tugeva konstruktsiooniga, nõuetekohaselt hooldatud
ja tugevalt kinnitatud. Redelipulgad peavad olema horisontaalsed. Külgpuud peavad olema
vähemalt 110 cm võrra kõrgemal kui platvorm.
17.5. Pikem kui 2.5 meetrine statsionaarne redel tuleb varustada ohutussilmustega või
püsivate kukkumist takistavate vahenditega.
17.6. Statsionaarset redelit saab kasutada ainult juhul, kui trepi kasutamine ei ole võimalik.
17.7. Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse aare või läbi katuse, tuleb rakendada
ettevaatusabinõusid (kukkumist tõkestavad abinõud).
17.8. Veoste laadimine ja katmine toimub ainult selleks ettenähtud kohas.
17.9. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele.
17.10. Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris
ja võimaluse korral kindlad käetoed.
17.11. Keelatud on ladustada materjale, pooltooteid või kaupa nii kõrgeks, et virn võib
ümber kukkuda ja põhjustada õnnetusi. Virna kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m.
18. AKNAD , UKSED, VÄRAVAD
18.1. Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele
vastavalt.
18.2. Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja
väravates peavad olema kaitstud purunemise eest - tuleb need märgistada või tõsta sellise
pinna silmatorkavust.
18.3. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline.
Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud.
18.4. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega.
18.5. Aknad ja katuseaknad tuleb projekteerida nii, et nende puhastamine ei oleks ohtlik.
18.6. Uksed ja väravad peavad olema nõuetekohaselt konstrueeritud ja vajaduse korral
varustatud turvaseadmetega.
18.7. Põhilistel liikumisteedel ja mõlemas suunas avatavatel ning pöördustel ja-väravatel
peab olema läbipaistev ava.
18.8. Mootormehhanismiga avatavad uksed ja väravad peavad olema varustatud
ohutusseadeldisega, et vältida inimeste vigastamist. Vajaduse korral tuleb nad varustada
selgelt eristatava ja lihtsalt ligipääsetava stoppnupu- või hädaseiskamisseadeldisega, mis
võimaldab neid ohu korral kiiresti peatada.
18.9. Sõidukite liikluseks ehitatud väravate vahetus läheduses peavad olema ka
jalgväravad jalakäijatele, kui neil on ohtlik sõiduväravaid avada.
19. KÄSITSI RASKUSTE TEISALDAMINE
19.1. Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist,
kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.
19.2. Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida
töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.
19.3. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et
vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski.
19.4. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub
- 11 (17) -
teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda,
teatades oma otsusest tööandjale.
Tööandja kohustused:
Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama
nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks.
Selleks ta peab:
- hindama riski töötaja tervisele, arvestades ohutegureid;
- riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks.
- abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja konsulteerima töökeskkonnavolinikuga
ja vajadusel töötervishoiuarstiga.
- tööandja peab töötajaid teavitama kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas
raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline.
- tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus
tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest
kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest, arvestades loetletud ohutegureid,
ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.
- asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka
teisaldustöö ei kuulu.
- töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik.
- naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused
ei ületaks nende
eeldatavaid füüsilisi võimeid.
- kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada
alates 18. eluaastast.
- rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.
ABINÕUD TERVISERISKI VÄHENDAMISEKS RASKUSTE KÄSITSI
TEISALDAMISEL
Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
- varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
- võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
- tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
- tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka
liikumisteedel;
- lühendama raskuse kandmisteed;
- lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
- korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt
mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
- andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.
OHUTEGURID, MIS VÕIVAD PÕHJUSTADA TERVISERISKI
Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:
- on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;
- on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
- on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;
- oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.
- 12 (17) -
Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:
- nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;
- seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
- sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;
- seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.
Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:
- teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
- põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
- teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
- jalgealune on ebapüsiv;
- õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon.
Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:
- teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige
selgroole;
- teisaldustööd tehakse istudes;
- puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
- raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale
või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
- raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
- tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;
- töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi
teisaldustööks
Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:
- ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;
- tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.
20. KUVARIGA TÖÖTAMINE
20.1. Kuvariga töötamisel peavad perioodilised puhkepausid moodustama vähemalt 10
protsenti tema tööajast.
20.2. Kuvariga töötamise asukoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal
oleks võimalik muuta oma asendit ja liigutusi ning leida mugav tööasend.
20.3. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete
müra. Müra ei tohi häirida keskendumist ega suhtlemist.
20.4. Seadmete kasutamine ei tohi ohustada tervist.
20.4. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada
tasemeni, mis tagaks töötaja ohutuse.
20.5. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb arvutiruum kujundada
selliselt, et valgusallikad - aknad ja teised avaused, läbipaistvad või poolläbipaistvad
seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ning üld- ja kohtvalgustus - peavad asetsema
kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Akendel peab olema valgust reguleeriv käte.
20.6. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peab üld- ja kohtvalgustus tagama
töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.
20.7 Kuvariga töötamisel peab:
- töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri,
dokumendihoidja ja kuvariga
- 13 (17) -
- ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist;
- töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajaduse
korral peab töötaja saama kasutada jalatuge;
- dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade
ebamugavaid liigutusi.
- märgid kuvari ekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates
ridades.
20.8. Loetavuse tagamiseks peab:
- märkide ja ridade vaheline kaugus olema piisavalt suur;
- märkide nähtavus ja kontrastsus ekraanipildi tausta suhtes olema reguleeritav;
- ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest;
- ekraani kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad.
20.9. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud laual
nii, et:
- töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes;
- klaviatuuri ees oleks piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks.
20.10. Märkide asukohad klaviatuuril peavad olema selgesti nähtavad ja töötajale sobivad.
20.11. Töökeskkonna mikrokliima ja kahjulike ainete sisaldus õhus peab vastama
kehtivatele normidele.
TARKVARA PROJEKTEERIMISEL, VÄLJATÖÖTAMISEL, VALIMISEL JA
MUUTMISEL PEAB TÖÖANDJA VÕTMA ARVESSE JÄRGMISI PÕHIMÕTTEID:
- tarkvara peab sobima ülesande täitmiseks;
- tarkvara peab olema lihtne kasutada;
- tarkvara peab olema kohandatav olenevalt operaatori oskuste ja teadmiste tasemest;
- töötaja teadmata ei tohi kontrollida tema kvantitatiivseid ega kvalitatiivseid võimeid;
- töötaja ja süsteemi vahel peab olema dialoogi võimalus;
- tarkvara kujunduse väljatöötamisel peab arvestama ergonoomia printsiipe.
21. OLMETINGIMUSED
21.1. Kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse tuleb vajaduse korral rajada selleks sobivad ja
piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Need ruumid tuleb hoida puhtana, tagatud
peab olema ventilatsioon ja valgustus.
21.2. Pesemisruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga ja
kuivatamisvahenditega. Vastavalt tööle tuleb ette näha ka duid.
21.3. Naistele ja meestele tuleb ette näha erinevad riietus- ja pesuruumid.
21.4. Töötajate isiklike riiete ja tööriietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ruumid.
Vajaduse korral tuleb neis ette näha võimalus riiete kuivatamiseks.
21.5. Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohased puhkealad. Need peavad olema piisavalt
avarad ja varustatud nõutava arvuga seljatoega toolidega ja lauakohtade arvuga vastavalt
töötajate arvule.
21.6. Puhkeruumid tuleb ette näha töötajatele, kelle töö on mürarikas, füüsiliselt raske,
pidevalt seotud sundasendiga.
21.7. Võimaluse korral varustatakse puhketoad külmikute, veekeetmisvahendite ja
mikrolaineahjudega.
21.8. Rasedate naiste ja imetavate emade jaoks on ettenähtud nõuetekohased puhkeruumid.
Neis peab vajaduse korral olema võimalus heita pikali.
- 14 (17) -
21.9. Puhkeruumides ei tohi suitsetada.
21.10. Olmeruumide temperatuur peab olema vähemalt 18 kraadi.
22. TÖÖÕNNETUSTEST TEATAMISE KORD
22.1. Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama oma
otsesele ülemusele või tööandja esindajale.
22.2. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, raskete tööõnnetuste puhul informeerib
viivitamatult ka Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseid.
Tööandja või tema ülesandel tööd korraldav haldus- või tehniline töötaia on
kohustatud:
- kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima
kannatanu transpordi haiglasse;
- säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras,
nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta
avariiohtu;
- piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus;
- informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit;
22.3. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi
tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik.
22.4. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised.
22.5. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või
tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja
koostama sellekohase raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja
rakendab samalaadsete tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks.
22.6. Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja
kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult. Uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
23. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
23.1. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või
päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112):
- kus tulekahju on puhkenud
- mis põleb
- nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri
- vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
23.2. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud
kemikaalid vms).
- 15 (17) -
24. ESMAABI
Tööandja on kohustatud:
- kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda
esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni;
- paigutama nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid,
broüürid jm näitlikud materjalid);
- määrama isiku, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.
Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema
kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja
pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
- paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
- selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul
kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi
saamiseks.
- tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse,
esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse
ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise
kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).
25. DISTSIPLINAARKARISTUS TÖÖTERVISHOIU. JA TÖÖOHUTUSNÕUETE
JA SELLEALASTE ÕIGUAKTIDE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL
Kui töötaja eirab töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid või rikub sellealaste õigusaktide
nõudeid, võib talle määrata järgmise distsiplinaarkaristuse:
- noomitus
- kuni kümneks päevaks töölt kõrvaldamine (selle aja eest palka ei maksta)
- rahatrahv (kuni kümne keskmise päevapalga ulatuses)
- töölepingu lõpetamine (TLS § 86 p 6-7 alusel).
Viimast võib rakendada juhul, kui töökohustuste, tööohutuse ja –tervishoiu nõuete
rikkumine tõi kaasa tõsiseid tagajärgi (raske või surmaga lõppenud tööõnnetus, kahju
kolmandatele isikutele, tõsine materiaalne kahju).
26. KÄESOLEVA JUHENDI KOOSTAMISEL ON KASUTATUD JÄRGMISI
EESTIS KEHTIVAID ÕIGUSAKTE:
1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus (RT11999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001,17, 78)
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT 11999,100, 881)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT l 2000,4, 30)
4. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT 12000,4,29)
5. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000,12,117)
6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse põhinõuded (RTI2000, 86, 556)
7. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000,6,63)
8. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2000, 63, 996, 2000, 69,õiend)
9. Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157;
2001, 35, 469)
10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord (RT 12000, 74,466)
- 16 (17) -
11. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35,468)
12. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559)
- 17 (17) -
VÄLJAÕPPE SAANUD ESMAABIANDJAD TRÜKIKODA AS:
Madis Poogen, sisetel. 24, 51 000 99
Õnne Volt, sisetel. 26, 567 890
Meeme Murd, sisetel. 18, 565 900 88
ESMAABIVAHENDITE EEST VASTUTAV ISIK:
Preili Sekretär, sisetel . 11, tel 555 555 53
TÖÖKESKKONNA VOLINIKUD:
Maimu Kamm, tel 6000 000
Joonas Plaat, tel 6000 000
TALLINNA JA HARJUMAA TÖÖINSPEKTSIOON, TÖÖINSPEKTOR:
Ene Muna, tel 6650 000
Estonia pst 5
10143 Tallinn
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License