Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.

Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus.

Igas organisatsioonis langetab lõppotsuse riskihindamist tegevate isikute kohta tööandja. Riskihindamist võivad teha:

• tööandja ise
• tööandja poolt määratud töötajad
•  kolmas osapool ehk väline hindaja

Tööriski hindamist tegevatel isikutel peaksid olema teadmised ja/või teave:

• ohtudest ja riskidest, mille olemasolust juba teatakse, ning nende tekkeviisist
• tööl kasutatavatest materjalidest, seadmetest ja tehnoloogiast
• töömenetlustest ja -korraldusest ning töötajate ja kasutatavate materjalide vastastikusest
• ohtudega kokkupuute vormist, tõenäosusest, sagedusest ja kestusest (mõnel puhul võib see tähendada kaasaegsete kehtivaks tunnistatud mõõtmisvõtete rakendamist)
• ohuga kokkupuute ja selle mõju vahelisest seosest
• õigusnormidest ja -nõuetest, mis puudutavad töökohas esinevaid riske
• hea tava põhimõtetest valdkondade jaoks, kus mingeid õigusnorme ei ole kehtestatud.

Riskide hindamine viiakse enamasti läbi etappidena:

1. kogutakse infot töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta

2. tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid

3. viiakse läbi antud ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte

4. arvestades teadaolevate riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse tegevused riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks

5. dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks