Planeerimise lihtsustamiseks ja nõutava läbilaskevõime tagamiseks on standardis esitatud nii keerdpaarikaabelduse kui ka optilise kaabelduse tüüpmudelid. Mudelid on koostatud selliselt, et kanalite läbilaskevõime tagatakse kui:

Horisontaalkaabelduse põhilähtekoht on:

Mudeleid on kokku 4, millest vaatleme vaid neid 2 mudelit, milledes korrusejaotlas kasutatakse otsest seadmeliitmikku.

 

  Joonis 5.7.1 Kaabelduse mudel A

Joonis 5.7.2 Kaabelduse mudel C

Erinevate kaabeldusosade pikkuste leidmiseks kasutatakse arvutusvalemeid. Arvutuste juures on tehtud järgmised eeldused:

  Tabelis:     H - horisontaalkaabelduse püsikaabli suurim pikkus, m;

                 F - seadmekaabli ja töökohakaabli pikkus kokku, m;

                 C - CP kaabli pikkus;

                 X - tegur, mis arvestab seadme- ja töökohakaablite sumbuvuse suhet püsikaabli                                   sumbuvusse;

                 Y - tegur, mis arvestab CP kaabli sumbuvuse muutust.

Lisaks tabelis toodud kaabeldusosade pikkuste arvutusvalemitele tuleb arvestada järgmisi piirsuurusi:

• kanali pikkus ei või olla suurem kui 100 m;
• horisontaalkaabelduse püsikaabelduse pikkus ei või olla suurem kui 90 m;
• mitme kasutaja tööpesarühma korral ei või töökohakaabli pikkus olla suurem kui 20 m.

Püstkaabelduse ja territooriumi kaabelduse kohta on esitatud vaid üks mudel. Kanali kummaski otsas on nii seadmekaabel kui ka ristkaabel.

Erinevate kaabeldusosade pikkuste leidmiseks kasutatavad arvutusvalemid on tabelis 5.7.2. Eeldused on samad kui horisontaalkaabelduse korral:

  Tabelis:     B - püstkaabelduse püsikaabli suurim pikkus, m;

                 F - seadmekaabli ja ristkaabli pikkus kokku, m;

                X - tegur, mis arvestab seadme- ja ristkaablite sumbuvuse suhet püsikaabli                                   sumbuvusse;