5.13 Ohutusnõuded kaabelduse paigaldamisel
Kaablite paigaldamisel tuleb arvesse võtta mitmeid ohte:
- elektrilöögi oht;
- tuleoht;
- keemiliste ainete oht;
- plahvatusohtlike ja lämmatavate gaaside oht;
- klaaskiudude ohud.
Elektrilöögi oht ei tulene kaabeldusest vaid sellega ühendatavatest aktiivseadmetest. Seetõttu võib kaabeldusega ühendada vaid seadmeid, mis vastavad ohutusnõuetele. Elektrilöögi oht on suurim nõrkvoolu- ja tugevvoolukaablite kokkupuutepunktides. Sellistes kohtades tuleb rakendada eraldusvahendeid. Nii nõrkvoolu- kui ka tugevvoolukaablite otspunktid peavad paiknema selliselt, et sinna ei saaks koguneda niiskust ja need oleksid kaitstud mustuse eest. Otspunktidesse sisenevate kaablite vigastamise võimalust peab vältima. Nõrk- ja tugevvoolukaablite pesad ja pistikud ei tohi olla vastastikku ühilduvad. Nõrk- ja tugevvoolukaablite ühistes kappides peavad erinevatele kaabliliikidele olema eraldi kaaned (katted). Erandina lubatakse kasutada ühist kaant vaid juhul kui kaane avamise järel jääb tugevvoolukaabel kaitstuks selliselt,et elektrilöögi ohtu ei ole.
Kui nõrk- ja tugevvoolukaablitel on ühine kapp, peavad olema täidetud järgnevad nõuded:
- metallkapp peab olema maandatud kaitsemaanduse reeglite kohaselt;
- kapi sees peab erinevate kaablitüüpide vahel olema (voolujuhtivast või dielektrilisest materjalist) eraldaja, mis voolujuhtiva materjali korral peab olema samuti maandatud;
- kapi esiplaat peab võimaldama eraldi ligipääsu erinevatele kaablitüüpidele ning kummagi poole avamiseks peab olema erinev töövahend;
- nõrk- ja tugevvoolukaabelduse katteplaadid peavad olema erinevad.
Tuleohu ja keemiliste ainete ohu vähendamiseks tuleb kaablite valikul arvestada kaablite kohta kehtestatud Euroopa standardite (EN-50288 seeria) nõudeid. Siseruumides tuleb kasutada kaableid, mille kesta materjal:
- eritab vähe suitsu (low smoke);
- ei sisalda halogeeni (halogen free);
- on isekustuv (flame retardant).
Eeltoodud nõuded tähendavad seda, et tuleb vältida PVC (polüvinüülkloriid) kattega kaablite kasutamist. PVC plastmassi põlemisel eraldub kloorgaas, mille kokkupuutumisel kustutusveega moodustub soolhape. Ühest kg-st PVC kattest tekib 1 kg 30% soolhapet. PVC põlemisel eraldub ka palju suitsu, mis ärritab, raskendab hingamist ja takistab nägemast väljapääse.
Plahvatusohtlikke ja lämmatavaid gaase võib koguneda torudesse, kaablikaevudesse või teistesse suletud ruumidesse. Enne kui ükski töötaja läheb nendesse kohtadesse tuleb seda tuulutada (ventileerida) ja tuleb testida kahjulike gaaside olemasolu selle ruumi õhus.
Klaaskiududest tulenevate ohtude vähendamiseks tuleb täita järgmisi nõudeid:
- katteta valgusjuhi otsa ei või suunata paljale ihule ega silma;
- klaaskiudude jäätmehulka tuleb hoida nii väiksena kui võimalik;
- klaaskiujäätmeid tuleb käsitleda hoolsalt ja koguda eraldi jäätmenõusse.
